Avaleht Tervis Teletorn värvus hemofiiliapäeva puhul punaseks!
Teletorn värvus hemofiiliapäeva puhul punaseks!

Teletorn värvus hemofiiliapäeva puhul punaseks!

Hemofiiliapäeva peetakse igal aastal 17. aprillil, hemofiiliaföderatsiooni asutaja Frank Schnabeli sünnipäeval. Tallinna teletorn värvus sel puhul punaseks ja jääb ka järgnevateks päevadeks punaseks.

Sel aastal on hemofiiliapäeva teemaks „Ülesleidmine ja avastamine“. Päev keskendub tegevustele, mis aitavad diagnoosida rohkem patsiente kogu maailmas. Juhitakse tähelepanu probleemidele, millega patsiendid täna silmitsi seisavad, et saada õige diagnoos ja ravi ning mida koos saab teha, et loosung „Kõigile ravi“ ei oleks pelgalt loosung.  Hemofiiliapäeva tähistamiseks kutsutakse üles läitma punaseid tulesid maailma kõrghoonetel.

Kogu maailmas põeb hemofiiliat ligikaudu 400 000 inimest. Rahvusvahelist statistikat arvestades elab Eestis ligi 400 veritsushaigusega patsienti, diagnoositud on meil neid ligi 250. Haigete huve esindab Eesti Hemofiiliaühing.

Hemofiilia on haruldane geneetiline verehüübimishäire. Hemofiiliahaigete organism ei tooda piisavalt või üldse ühte hüübimisvalku. See on veritsushaigus, millest ei ole võimalik terveneda, kuid õigeaegne ja profülaktiline ravi tagavad hemofiiliahaigele normaalse elu. Haiguse korral võivad verejooksud tekkida mistahes kehapiirkonnas. Vahel on verejooksud nähtavad, vahel aga mitte. Kõige tihedamini avaldub hemofiilia lihase- või liigesesiseste verejooksudena. Mida rohkem on verejookse, seda suurem on tõenäosus lihase või liigeste pöördumatule kahjustusele. Seetõttu on hemofiilia puhul väga oluline õigeaegne ravi ja traumade ennetamine, et vältida invaliidistumist. Ravita ei saa hemofiiliahaige käia koolis ega tööl, sest ravimata verejooksudest tingitud füüsiline liikumispuue (liigesed kahjustuvad) takistab kõndimist ja igapäevatoimetuste tegemist. Kui hemofiiliahaiged ei saa vajalikku ravi, siis on nende eluiga lühike.