TERVISE HEAKS! Balti riigid tugevdavad alkoholivastast koostööd
Tallinn, Riia, Vilnius, Pärnu, Klaipeda ja Kaunas tugevdavad omavahelist koostööd laste ja noorte alkoholitarbimise ennetamise vallas. Reedel Riias allkirjastatud koostöömemorandumis nenditakse, et linnad toetavad omavalitsustena kõige karmimaid võimalikke meetmeid vähendamaks alkoholi kättesaadavust järelkasvavale põlvkonnale.
29. jaanuaril Läti pealinnas toimunud konverents „Alkoholi kuritarvitamise piiramine Balti riikides“ keskendus alkoholi tarbimise leviku, selle ennetamise ja kättesaadavuse vähendamisele alaealiste seas. Koostöömemorandumi pooled leppisid kokku, et sõltuvuse tõhusaks ennetamiseks võetakse regulaarselt osa sidusatest ja pikaajalistest ühisprojektidest, kaasates tervisedendus-, haridus- ja korrakaitseasutusi. Samuti on kavas toetada kodanikuühendusi, mis tegelevad sõltuvuse ennetamisega laste ja noorte seas.
Koostöömemorandumile kirjutasid alla Riia linnapea Nils Ušakovs, Vilniuse linnapea Remigijus Šimašius, Kaunase linnapea Visvaldas Matijošaitis, Klaipėda linnapea Vytautas Grubliauskas, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas, keda konverentsil esindas Tallinna abilinnapea Merike Martinson.
Konverentsi võõrustajalinna meer Nils Ušakovs rõhutas oma tervituskõnes, et laste ja noorte alkoholitarbimise ennetamise vallas peaks andma rohkem iseseisvust kohalikele omavalitsustele ning Balti riikide vaheline koostöö selles osas võiks levida üle Euroopa maade.
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on konverentsil jäänud kõlama ühine seisukoht, et Eestis, Lätis ja Leedus tuleb piirata alkoholi kättesaadavust riiklikul tasandil, muuhulgas poodides ja reklaamitavates eripakkumistes, kaugema eesmärgiga vähendada selle tarbimisest üha tõusvat kahju noorte tervisele ehk riigi tulevikule. Ühtlasi pöördus Martinson Balti riikide ühisdeklaratsioonile alla kirjutanud linnavalitsuste poole üleskutsega järgida Eesti pealinna algatust ning viia ka oma haldusterritooriumil Tallinna eeskujul sisse kehtestatud piirangud alkoholimüügi ja kättesaadavuse osas.
„Naaberlinnade ja -riikide kokkutulemine on vaid algus, koos püsimine tähendab arengut ja koostöötamine tagab edu,“ ütles Martinson. „Muretseme ühiselt noorte alkoholist sõltuvuse kujunemise üle ning see, et suurimad Balti linnad panevad jõud kokku, tähendab muutuste möödapääsmatust alkoholipoliitikas riiklikul tasandil.“
Konverentsil esines ettekandega alkoholivastasest tegevusest Eesti pealinnas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist Ene Tomberg, kelle sõnul tasub ka edaspidi jätkata järjekindlaid katseid juhtida kolme riigi tähelepanu alkoholitarbimise ohtlikule tõusule noorte hulgas ja reklaami keelustamise vajalikkusele.
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on alkoholi kättesaadavuse piiramine üheks tõhusamaks meetmeks liigtarbimise vähendamisel. „Kuigi piirangud omavad teatud mõju ettevõtjatele, tuleb rõhutada, et nende seadmine toimub ka kasumist huvitatud ärimeeste järeltulijate tervise ja heaolu nimel,“ nentis Tomberg. „Täna jõuti Riias ühiselt veendumusele, et üliliberaalse alkoholipoliitikaga enam leppida ei saa ning tuleb astuda konkreetsed sammud hoidmaks alaealiste vaimset ja füüsilist tervist.“
Ene Tomberg viitas oma ettekandes 2014. aastal Eesti koolilaste hulgas läbiviidud tervisekäitumise uuringu drastilistele tulemustele, vastavalt milledele on esimest korda alkoholi proovinud enne või 13-aastaselt 66% poisse ja 55% tüdrukuid, kellest purju on end joonud 28%. Veel aasta tagasi müüdi alkohoolseid jooke Tallinnas kokku 12 169 kohas.
