Avaleht Tervis TERVISELEHT I Kuidas oma immuunusust tugevamaks teha
TERVISELEHT I Kuidas oma immuunusust tugevamaks teha

TERVISELEHT I Kuidas oma immuunusust tugevamaks teha

Viimased pool aastat on pea iga päev, tavaliselt mitu kordagi, juttu koroonast, hügieenist, selle ravist ja vaktsiinist. Spetsiifilist ravi ei ole, aga see olekski juba tagajärgedega tegelemine. Vaktsiin on ennetav, mitmete vaktsiinikandidaatide kohta on juba teatanud, et algavad kliinilised katsed.

Miks üks inimene aga jääb haigeks (grippi, tuberkuloosi, koroonasse jne) ja teine ei jää, kuigi olid samas ruumis, sõid sama toitu jne?

Võtmeküsimus on inimeses endas – tema immuunsuses. See on keeruline süsteem organismis, mis püüab kahjutuks teha võõrvalke. Ka mikroobid, viirused on valgud, samuti pidevas rakkude pooldumise käigus tekkivad vigased rakud. Tugeva immuunsuse puhul need kahjutustatakse, kasutatakse toiduks, sõna otseses mõttes lõpuks “süüakse ära”. Kui immuunsus on nõrk, jäävad nad alles, sobivates tingimuste (organismis on soe, niiske, ka toitu jätkub) nad paljunevad, kahjustavad keha rakke, vabanevad toksiinid (mürgid) ja need mõjutavad organismi, areneb haigus oma sümptomitega.

Kui immuunsus on millegipärast moondunud, siis organism võib ka omi rakke tõlgendada kui “võõraid”, kelle vastu on vaja võidelda ja nii arenevad mitmed auto-immuunsed haigused, sh. allergiad, reumatoidartriit, astma, neeru- ja kilpnäärmehaigused jne.

Seega on immuunsus väga oluline, kuid rohkem räägitakse sellest ja eriti immuunpuudulikkusest alles viimastel aastatel. Varem ei teatud nii palju, aga seda ka esineb üha rohkem. Miks?

Toidu kvaliteet on oluliselt muutunud, põldude kurnamisega on muld vaesem, aed- ja puuviljad, marjad jne sisaldavad vähem erinevaid vitamiine, mineraale, fütotsiide jne vähem kui näiteks 50a. tagasi. Selle kohta on olemas ka ametlikud uuringute tulemused. Kasutatakse herbitsiide, pestitsiide, mille jäägid on toidus; lisaks erinevaid konservante, maitsetugevdajaid, värvaineid jne. Ka kasvuhormoone, antibiootikume jne võib toidus leida. Immuunsust mõjutavad ka liigne stress, erinevad kemikaalid, kiirgus, haigused, vanus jne.

Kuidas siis oma immuunsust tugevdada?

Süüa võimalikult naturaalset toitu, vältida nii palju kui võimalik mineraalväetist, säilitusaineid, taimekaitsevahendeid. Kasutada hästi erinevaid toiduaineid, nii laieneb nende vajalikke ainete ja elementide hulk, mida saame. Kahjulikke aineid saame nii võib-olla nimeliselt rohkem, kuid väiksemal hulgal, millega on organismil lihtsam hakkama saada.

Järgnevalt mõned immuunsust tõstvad toiduained: küüslauk, sibul, ingver, mädarõigas, sinep, redis, kibuvits, mesi, taruvaik, MÕTS (mesi, õietolm, taruvaik, suir. STÕM on sama, ainult teine tootja), punane päevakübar, zhen-zhen, eleuterokokk, roheline tee, erinevad vürtsid, eriti kurkum ja pikk pipar (meenutab kaseurbi) jpt.

Hea on päeva alustada klaasi veega. Veel parem, kui selles vees on hoitud bakteritsiidse toimega hõbedat (parim prooviga üle 995) või shungiiti (Koola poolsaarel leiduv põhiliselt süsinikust koosnev mineraal).

Hea on hommikune smuuti, kuhu peale tavapärase rohelise (salat, seller, petersell, piparmünt, leesputk, võilill, naat, nurmenukk – vastavalt aastaajale ja sügavkülmas olevale), marjade (vabal valikul: eriti head on mustsõstar, karusmari, mustikas), banaani (annab hea konsistentsi, kaaliumit jt.), mingi tsitruse (eriti greip) on lisatud ka üks küüslaugu küüs, jupp ingverit ja veidi kurkumit, pikka pipart jt vürtse.

Selline energiapomm päeva alustuseks on kindlasti immuunsust parandav. Praegu on võimalik üht ja teist (marjad, rohelised lehed) ka külmkappi varuda, sest külmutatud mustsõstar on kindlasti palju kasulikum kui mustsõstramoos. Laialt tuntud on järgnev segu: mesi, sidrun, ingver, küüslauk. Hea on ka mesi kurkumiga või piparkoogi maitseainega.

Rahvapärimuse järgi võib küüslauku panna ka näiteks voodi peatsisse, öökapile või mujale, kus ollakse pikemat aega.

Väga oluline asi söömise juures on hapendatud toidud: hapukapsad, -kurgid, -seened, -aedviljad; piimatooted: hapupiim, keefir, maitsestamata jogurt (eriti kreeka ja türgi), airan, kumõss jt. Vanaemad ikka hapendasid, nüüd rohkem marineeritakse. Kui maitselt on paljude arvates marineerimine parem, siis tervise seisukohalt on vastupidi ja vahe on väga suur. Need on põhimõtteliselt täiesti erinevad asjad! Marineerimisel hävitatakse bakterid, hapendamisel aga just tekivad erilised piimhappe bakterid, mis aitavad toitu säilitada ja neil on soolestiku bioomis (mikroorganismide kooslus) väga oluline roll nii seedimise, immuunsuse kui kogu tervise seisukohalt. Praegu on õige aeg ka talveks hapendada aevilja, seeni, õunu, kapsaid, kuid tingimata ilma äädikata!

Kasulikke baktereid, mis ka toetavad immuunsust, on teeseenes (kombucha) ja tiibeti piimaseenes.

Värske õhk ja hingamisharjutused on immuunsuse mõttes alati, eriti aga koroonaohu puhul, kasulikud.

Jalutuskäigud, parem ikka metsa, parki või aasale, mitte kesklinna tänavatel, kepikõnd on kasulikum, sest nii liigub ka ülakeha ja sellega paraneb kopsude töö.

Hommikuti, eriti rõdul, lahtise akna all tehtavad hingamisharjutused:

1. Hinga aeglaselt ja sügavalt sisse ja välja, parem on sissehingamisel käed sirutada ette ja üles, väljahingamisel keha juurde alla tagasi.

2. Puhastav hingamine: hingata sügavalt sisse ja siis intensiivselt väikeste portsude kaupa (4-10 x ühe sissehingamise kohta) nina kaudu välja pahvides.

3. Vahelduvhingamine: parema käe pöial paremale ja 4. sõrm vasakule ninasõõrme kohale. 4. sõrmega vajutada vasak sõõre kinni ja parema kaudu hinga sisse.. Nüüd pöidlaga parem sõõre kinni ja vasaku kaudu välja. Sama kaudu sisse ja vasak sõõre kinni. Parema kaudu välja ja sisse. Nii korrata mõni minut. See harjutus parandab nii kopsude kui ka aju poolkerade vahelist tööd.

Hingamisharjutusi on veel, need on neist kõige lihtsamad.

Ninaneelu loputamine soolveega aitab puhastada. Pidev, ka väike köha näitab, et hingamisteedes on lima, mis on mikroobidele ja viirustele meelispaik. Sinepiplaastrid, kupud ja ka hanerasv (millest on pilkavalt palju räägitud) aitavad seda lima rögana välja tuua.

Paljud aroomiõlid mõjutavad immuunsust: eukalüpt, piparmünt, kadakas, mänd, lavendel, ingver, greip, sidrun jne. Neid võib kasutada aroomilambis või piserdades ruumis, eriti hea hingamisharjutuste tegemise ajal.

Ja veel üks kõigile teatud-tuntud abimees on karastamine: värskes õhus või avatud akna all hingamisharjutused, võimlemine, enne magamaminekut jalutada või tuulutada tuba.

Duši all, vannis või saunaskäik lõpetada külma veega, veel parem mitu korda vahelduvalt kuum ja külm. Viimasel ajal ühe populaarsemaks saanud talisuplus on kasulik, ainult alustada tuleb varakult.

Kui oht suureneb ja oma immuunsus on nõrgavõitu, siis võib purgist abiks võtta. Meil on müügil palju erinevaid toidulisandeid, mis aitavad immuunsust parandada: erinevad taimepreparaadid, probiootikumid (kapslis ei pruugi kõik “ellu ärgata” ja vedelad toimivad paremini), vitamiinid, antioksüdandid (C ja D vitamiin, viinamarjaseemneõli, kurkumiin, seleen jt ), ternespiim, eriti sellest toodetud transferfaktor.

Ravimite ja vaktsiinide tootmine ei sõltu meist, nendel on oma kindlad näidustused ja ka riskid. Immuunsust saab aga igaüks ise parandada ja see on universaalne, on abiks erinevate mikroobide, viiruste ja nende tüvede puhul.
Ravim on nagu turvafirma, kes tuleb signalisatsiooni peale kohale, kui varas juba sees.

Immuunsus aga nagu ukselukk, mis teda sisse ei lase. Ja see võti on igaühe enda käes!

Allikas: Terviseleht

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga