Avaleht Tervis Tundmatud seened tasub metsa jätta!
Tundmatud seened tasub metsa jätta!

Tundmatud seened tasub metsa jätta!

Sel aastal on terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 teatatud juba 24 seentega seotud õnnetusest.

Terviseameti mürgistuseteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul olnud kaks juhtumit, kus söödi valget ja rohelist kärbseseent ning lisaks seeni, mis ei sobi kokku alkoholiga. Eelmisel nädalal tuli ühe mürgistuse raviks kasutada Eestisse esmakordselt saabunud amatoksiini antidooti, mis on mõeldud just rohelise või valge kärbseseene mürgistuse korral. „Need seenekorjajad, kes liiguvad metsas vaid sügiseti ja muidu seeni väga ei tunne, peaks loobuma valgete seente korjamisest, kuna selle seenegrupiga on segiajamise risk kõige kõrgem,“ ütles Oder.

Oderi sõnul on oluline ka meelde tuletada, et telefoniliinil nõustaja ei näe neid muru sees või purkitehtud seeni. „16662 liinile helistajad peaksid suutma seene enne tuvastada. Sel moel on võimalik hinnata võimalikku mürgistust või ära söödud marja, seene, taime ohutust. Igal juhul on kehtiv ka eelmise aasta soovitus: kui inimene kohtub metsas tundmatu seenega, on mõlema osapoole jaoks turvaline see seen metsa jättagi,“ ütles Oder.

Mürgised seened jagatakse surmavalt mürgisteks, enne kupatamist mürgisteks ja seedetrakti ärritavateks seenteks. Eestis leiduvate surmavalt mürgiste seente hulka kuuluvad valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, kevadkorgits ja jahutanuk. Siia gruppi kuulub ka tavavahelik, ent mürgistussümptomid avalduvad peale korduvat seene tarbimist. Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esimesed nähud ilmneda alles 4-24 tunni möödudes. Nendeks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem, kui kahjustunud maks ja neerud rakumürkide toime tõttu enam ei toimi, ilmnevad haigusnähud taas.

Mürgiste seente söömisel on esmaseks ravimiks söetabletid. Kindlasti tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse. Mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662. Mürgistest närvisüsteemi toimivatest seentest kasvavad Eestis panter-kärbseseen, kuning-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, ent enesetunde paranemine võib aega võtta päevi. Mürgistusnähtuteks on higistamine, suurenenud süljeeritus, kõhuvalu, nägemishäired, ent mõne seene puhul ka segadusetunne, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid.

Seedetrakti ärritavate seente toksiinid toimivad eelkõige seedetrakti limaskestale. Tavaliselt need seened ei mõjuta kesknärvisüsteemi ega põhjusta siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele mööduvat maksa- ja neerukahjustust. Sümptomid algavad üldiselt 30 minuti kuni kahe tunni jooksul ja leevenduvad kolme-nelja tunniga. Lisaks võib mõnel inimesel peale seenetoidu tarvitamist tekkiv iiveldus ja oksendamine olla seotud seentes leiduva seenesuhkru- ehk trehaloositalumatusega. Seedetrakti ärritavate seente hulka kuuluvad ka mõned riisikad, lehikud ja puravikud.

Lisaks mürgiseentele leidub Eestis söögiseeni, mille söömisel ei tohi kõrvale tarbida alkoholi: tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Reaktsioon võib vallanduda isegi juhul, kui pruukida alkoholi päev enne või viis päeva pärast seente söömist. Sellisel juhul tekib inimestel eeskätt näo-, kaela- ja ülakehapunetus, higistamine, peavalu ja erinevad seedehäired, mis algavad tugeva iiveldusega.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 7943 794).