Üleilmne hemofiiliapäev: salakavalate sümptomitega haigus nõuab tähelepanu
Täna tähistatakse rahvusvahelist hemofiiliapäeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust erinevatest veritsushäiretest ning nende sageli varjatuks jäävatest mõjudest tervisele ja elukvaliteedile.
Hemofiilia on üks levinumaid veritsushäireid, mille puhul puudub või ei toimi õigesti organismis vere hüübimiseks vajalik tegur. Selle tulemusel võivad isegi väikesed traumad põhjustada tõsiseid, ka varjatud verejookse. Seetõttu on haiguse varajane avastamine ja pidev jälgimine tähtsad. Esimesed sümptomid, millele tasub tähelepanu pöörata, on kergesti tekkivad sinikad, sagedased ninaverejooksud, ebatavaliselt kaua veritsevad haavad ning valu ja turse liigestes. Kui haigustunnuseid õigel ajal märgata ja diagnoosida, saab ennetada tõsisemaid tüsistusi ja elada täisväärtuslikku elu.
Hemofiilia on üks levinumaid veritsushäireid, mille puhul puudub või ei toimi õigesti organismis vere hüübimiseks vajalik tegur.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla veritsushäirete õe Anete Rätto sõnul on hemofiilia ravi keskmes verejooksude ennetamine. “Hemofiilia on salakaval haigus, mis võib lisaks nähtavatele verejooksudele põhjustada ka sisemisi kahjustusi – näiteks liigestes, lihastes ja siseorganites. Lihasverejooksu korral tekib nähtav hematoom ehk sinikas ja turse. Liigesverejooksud tekivad tavaliselt põlvedes, küünarnukkides ja pahkluudes, mis võib mööduda ilma valu või turseta. Ravimata liigesverejooks võib põhjustada püsivaid kahjustusi ja isegi liikumispuuet,” selgitas Rätto. “Õigeaegne diagnoos, regulaarne jälgimine ja adekvaatne ravi on selle haiguse puhul elulise tähtsusega,” rõhutas ta.
Kaasaegne ravi võimaldab hemofiilikutel elada tavalist elu, kuid ravi edukus sõltub suuresti patsiendi enda teadlikkusest ja aktiivsest osalusest. Eesti Hemofiiliaühingu juhatuse liige Martin Kaal tõdeb, et veritsushäirega inimese jaoks on oluline liigeste liikuvus ja aktiivne eluviis ning neil, kel on juba liigeste kahjustused tekkinud, on oluline, et liikumine jätkuks. “Kõige halvem on täielik passiivsus, mistõttu on oluline säilitada aktiivset eluviisi ja mitte lasta haigusel enda elu üle võtta. Vastasel juhul väheneb liigeste liikuvus või kaob see sootuks. Sama võrdluse võib tuua ka automootoriga, mis vajab muretuks töötamiseks õli ja regulaarset kasutamist,” selgitas ta.
Kaasaegne ravi võimaldab hemofiilikutel elada tavalist elu, kuid ravi edukus sõltub suuresti patsiendi enda teadlikkusest ja aktiivsest osalusest.
Eestis on arstide vaateväljas ligikaudu 350 veritsushäirega inimest. Hinnanguliselt võib Eestis elada umbes 400 veritsushäirega inimest. See tähendab, et kuigi meil on üldiselt päris hästi, on Eestis kindlasti veel veritsushäiretega inimesi, kes ei ole arstile jõudnud.
Rahvusvaheline hemofiiliapäev on seega oluline meeldetuletus, et teadvustada pealtnäha nähtamatut haigust, julgustada inimesi abi otsima esimeste sümptomite ilmnemisel ning toetada neid, kelle igapäevaelu hemofiilia mõjutab. Õigeaegne diagnoos, teadlikkus ja järjepidev ravi aitavad vältida pöördumatuid tervisekahjustusi ning tagada parema elukvaliteedi kõigile, keda see haigus isiklikult või kaudselt puudutab.
