Avaleht Toitumine Ülemaailmne toidupäev toetab tervisliku toidu kättesaadavust
Ülemaailmne toidupäev toetab tervisliku toidu kättesaadavust

Ülemaailmne toidupäev toetab tervisliku toidu kättesaadavust

15. oktoobril tähistatakse ülemaailmset toidupäeva. Seekord on fookuses kestlikud toidusüsteemid, mis aitavad suurendada toiduga kindlustatust ja muuta tervislikku toitumist majanduslikult kättesaadavamaks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) teemakohast raportit sirvis maablogis Galina Uibos, maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik.

Toidutootmise dilemmad

Toidusüsteem on palju laiem kui vaid toidutootmine ja -tööstus. See hõlmab tervet osalisteahelat ja nende omavahel seotud, lisandväärtust pakkuvaid tegevusi toidutootmises, töötlemises, käitlemises, turustamises, tarbimises ja neist tekkinud jäätmete kasutamist. Toidusüsteem on kestlik siis, kui see on kasumlik nii majandusele kui ka ühiskonnale ja sellel on positiivne või neutraalne mõju looduskeskkonnale. Pidevalt kasvav maailmarahvastik vajab rohkem toitu, üha kahanevad loodusressursid aga nõuavad, et toitu toodetaks säästlikumalt.

Jätkusuutlikumale toidutootmisele üleminek on möödapääsmatu vajadus, kinnitasid maailma liidrid ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisel. Kuidas aga muuta toidusüsteemid kestlikumaks nii, et see tõesti hoiaks tasakaalus majandust, sotsiaalseid aspekte ja keskkonda?

Roheleppe ambitsioonika visiooniga sihib Euroopa Liit maailmaliidri rolli eelkõige keskkonna hoidmisel. Näiteks eeldab Euroopa Liidu rohelepe taimekaitsevahendite ning põllumajandus- ja vesiviljelusloomadele antavate antibiootikumide kasutamise vähendamist 50% võrra. Kui keskkonnamõjude vaatenurgast võib pidada algatust hiilgavaks, siis majanduslikku ja sotsiaalset kasumlikkust silmas pidades peame hoolikalt mõtlema ka poliitikasuundade paremale lõimimisele. Tuleb leida vastus küsimusele, mida teha, et keskkonnasäästlikum toidutootmine oleks ühelt poolt tootjale majanduslikult kasumlik ja teisalt tarbijale taskukohane.

Tervisliku toitumise suunas

Jätkuvaks probleemiks on toiduga kindlustatus. Tegu pole seejuures vaid näljahäda leevendamisega, vaid ka ligipääsuga tervislikule toitumisele. 12% maailma elanikkonnast ei saa piisavalt süüa, 40% ei saa endale lubada tervislikku toitumist. COVID-19 pandeemia on probleemi ulatust vaid laiendanud. Kurioosumina on samal ajal jõudnud ülekaalulisus omakorda pandeemiatasemele. Ebatervislikust toitumisest on saanud surmaga lõppevate mittenakkuslike haiguste peamine põhjus.

FAO andmetel on tervisliku toitumise hind täna 60% kõrgem kui piisavate toitainetega toidu hind või peaaegu viis korda kõrgem kui piisava energiasisaldusega toitumine, mille alla liigitatakse näiteks kiirtoit ja maiustused. Kas keskkonnasäästlikumale tootmisele üleminek kasvataks hinnalõhet veelgi? Või kui arvestada tervisele kahjuliku odavama toitumise hinna juurde ka sellega otseselt seotud ravikulud, kas siis oleks pilt hoopis teine? Toidusüsteemi keerukus ja selle eri komponentide omavaheline sõltuvus on poliitikakujundajatele suureks probleemiks. Hea uudis on aga see, et selles probleemis peitub ka lahendus.

Sõltuvalt ühe või teise riigi olukorrast pakub FAO uus raport toiduga kindlustatuse seisust maailmas kuus põhimõtet toidusüsteemide kestlikumaks muutmiseks. Selleks tuleb:

  • põimida konfliktipiirkondades omavahel humanitaarabi, arengu ja rahu kindlustamisega seotud poliitikasuundi;
  • leida ja kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi, mis aitaksid parandada toidusüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele;
  • tugevdada kõige haavatavamate ühiskonnagruppide majanduslikku vastupanuvõimet;
  • võtta kõigis toiduainete tarneahela lülides kasutusele meetmeid, mis aitaksid vähendada kulusid tervislikule toitumisele;
  • võidelda vaesuse ja struktuurse ebavõrdsuse vastu ning tagada nõrgemate poolte parem kaasamine;
  • tugevdada toidukeskkonda ja suunata tarbijakäitumist rohkem toitumisharjumustele, millel on hea mõju tervisele ja keskkonnale.

Igaühe panus loeb

Lahendust ei ole võimalik leida üksnes põllumajandus- ja toidusektori panusega. Kestlikkuse saavutamiseks peab muutma kogu toidusüsteemi, mis nõuab poliitikasuundade, investeeringute ja õigusaktide omavahel tihedamalt kokkupõimimist. Oluline on sidusus toitu, tervishoidu, sotsiaalkaitset ja keskkonnasüsteeme mõjutavate poliitikasuundade ja investeeringute kavandamisel ja rakendamisel. Selline koostoime aitaks tõhustada toidusüsteeme, mis omakorda võimaldaks muuta tervisliku toitumise kõigile taskukohasemaks.

Toidusüsteemidel põhinev kompleksne lähenemine aitab paremini mõista nende süsteemide toimimist ja kaardistada meetmeid tõhusamaks üleminekuks toimivale, kestlikumale süsteemile.

See kõik ei ole aga ainult riigi või ärisektori teha. Igaüks meist saab panustada nende eesmärkide saavutamisse, tehes valikuid tervislike ja keskkonda säästvate toitude kasuks, hoidudes seejuures toiduraiskamisest.