Avaleht Tervis UURING I Ligi pooled eestimaalastest soovivad tööandja ravikindlustust
UURING I Ligi pooled eestimaalastest soovivad tööandja ravikindlustust

UURING I Ligi pooled eestimaalastest soovivad tööandja ravikindlustust

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös valminud uuringust selgus, et tööandja täiendava ravikindlustusega sooviks liituda 46 protsenti elanikkonnast. Sagedamini soovivad seda 31-40-aastased ja mitte-eestlased. Neljandik elanikkonnast ei ole sellisest kindlustusest veel midagi kuulnud.

EKsL-i andmetel on tänavu esimesel poolaastal teinud vabatahtliku ravikindlustuse 1470 tööandjat, kes on kindlustanud kokku 46 260 töötajat. Tööandja ravikindlustus on aastaga kasvanud enam kui kaks korda. Eelmise aasta keskel kindlustasid 510 tööandjat kokku 20 400 töötajat.

EKsL-i juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on tööandja ravikindlustus muutunud ravikindlustuse süsteemi oluliseks osaks. „Ligi kümnendikul töötajatest on täiendav ravikindlustus lisaks riiklikule ravikindlustusele. Nõudlus selle järele muudkui kasvab ja see on muutunud töötajate heaolu paketi lahutamatuks osaks tippspetsialiste värbavate tööandjate seas,“ ütles Piirsalu. „Kasvul on selged majanduslikud põhjused – ettevõtjale võimaldab tööandja ravikindlustus töötajate kiiret ja tõhusat ravi ning taastumist. Selle tulemusena saab töötaja kiirelt naasta töökohale.“

Tänavu esimesel poolaastal oli tööandja ravikindlustuse kindlustusmaksete summa 10,5 miljonit eurot, mullu samal perioodil aga 4,2 miljonit eurot. Hüvitisi maksti sel perioodil kokku 6 miljonit eurot.

Piirsalu hinnangul oleks mõistlik viis aastat tagasi kehtestatud maksusoodustus üle vaadata. „Tööandjatele kehtib maksuvabastus, kui kindlustusmakse ei ületa 400 eurot töötaja kohta aastas. Üle selle piirmäära rakendub erisoodustusmaks. Hinnatõusu arvesse võttes on maksuvabastuse piirmäär ajale jalgu jäänud ja seda oleks mõistlik suurendada. Kuna tööandja ravikindlustus vähendab survet Haigekassa eelarvele, võidaks sellest lisaks töötajatele ja tööandjatele ka riigieelarve,“ selgitas Piirsalu.

Seesam kindlustuse tootejuhi Marit Raagi sõnul on aasta-aastalt suurenenud vajadus kompenseerida töötajate vaimse tervise teenuseid. „Kui veel mõni aeg tagasi sõlmisid tööandjad töötajatele tervisekindlustuse peamiselt füüsilise tervisega seotud kulutuste hüvitamiseks, siis täna ei sõlmita ühtegi paketti, milles ei sisalduks psühholoogiteenuseid. Ka inimeste vaimne tervis on otseses seoses tööviljakuse ja -rahuloluga,“ ütles Raag.

EKsL-i statistika hõlmab liidu liikmeid BTA, ERGO, If Kindlustus, PZU ja Seesam kindlustus. Lisaks pakuvad tööandja ravikindlustust mõned välismaised kindlustusandjad piiriüleselt, nende tehingute andmed EKsL-i statistikas ei kajastu.

  • Märtsis valminud uuringu „Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse“ veebipõhisele küsimustikule vastas 1003 inimest vanuses 18-64 eluaastat.