Avaleht Tervis Uuring: naabrite müra rikub tervist, seega tuleks renoveerida rohkem maju
Uuring: naabrite müra rikub tervist, seega tuleks renoveerida rohkem maju

Uuring: naabrite müra rikub tervist, seega tuleks renoveerida rohkem maju

“Tervislike kodude baromeeter” nimetab liigniiskust, pimedust, jahedust ja müra olulisteks terviseriskideks renoveerimata ja ehitusvigadega kodudes. Euroopas on hooned enamasti vanad ja ebaefektiivsed, kuid keskmiselt jõutakse Euroopa Liidu riikides elamuturust renoveerida alla 1% aastas.

„Vaja on initsiatiive, mis suurendaks erainvesteeringute hulka. Kui ka 2% Euroopa kodudest saaks igal aastal korralikult renoveeritud, väheneks liigniiskusest kahjustatud kodude arv 2050. aastaks poole võrra. Sellega koos väheneks Euroopas liigniiskete kodude tõttu allergiatesse ja hingamisteede haigustesse haigestumine 25% aastaks 2050,” kirjutab 2020. aasta raport.

Numbrid Eesti kohta

Astma ja hingamisteede haigused on tüüpilised tagajärjed kodude liigniiskusele ja hallitusele. Eestis puudutab see umbes 16% ehk 28 000 last vanuses kuni 15 aastat. (Maailmas põeb astmat 8% lapsi, nii et võib-olla raport natuke liialdab – GoodNews.) Kui pere on sunnitud liigniisketes tingimustes elama pikema aja vältel, võib see kaasa tuua püsivaid terviseprobleeme ja enim on ohustatud lapsed.

Teiseks terviseriskiks on müra. Seda esineb Eestis umbes 13 000 lapse kodus. Müra häirib und ja mõjutab laste turvatunnet, mis on noore inimese arengu seisukohalt tähtis ja väärib tähelepanu eriti praegusel ajal. Oluliste mürapõhjustajatena nimetab baromeeter liiklust ja naabreid.

Kolmandaks ja neljandaks mõjutavad Eesti kuni 15-aastaste laste tervist eluruumide ebapiisav valgustus 5800 juhul ja vähene toasoojus 4000 juhul. „Kui kodus on kasvõi üks tervise riskifaktor, on lastel 1,7 korda suurema tõenäosusega kehvem tervis. Lastel, kes puutuvad kokku kõigi nelja riskifaktoriga, on koguni 4,2 korda suurema tõenäosusega kehvem tervis,” kirjutab baromeeter.

Tervislikud kodud ja energiaefektiivsus käivad käsikäes

„Iga kuues EL-i kodanik elab niiskes, liiga külmas või liiga soojas kodus.  40 miljonit eurooplast on kogenud olukorda, kus „osta kütet või osta toitu“. Pered, kes ei suuda lubada endale vajalikke energiateenuseid, on suurema tõenäosusega nõrga tervisega,“ kommenteeris baromeetri tulemusi Dimitrijs Astašonoks, kes juhib Baltikumi haru katuseakendetootjas Veluxis, mis annetas 2019. aastal heategevuseks 178 miljonit eurot.

“Tarbijate energiaostuvõimaluse lahendamine peaks olema osa majanduse elavdamise plaanidest. Kui kodu on energiasäästlik, on peredel võimalik ots-otsaga kokku tulla ka siis, kui sissetulekud ei ole suured. Siin saavad olulise panuse anda erinevad rohelise majanduse programmid, mis on suunatud just madalama sissetulekuga perede elamistingimuste parandamiseks,“ sõnas Astašonoks.

Renoveerimise mahtude suurendamine vähemalt kahekordseks on oluline ka selleks, et saavutada elamuturul süsinikuneutraalsuse eesmärgid aastaks 2050, mis on kirjutatud Euroopa rohelisse kokkuleppesse.

“Tervislike kodude baromeeter” on üle-euroopaline raport, mis uurib seoseid kodude ja tervise vahel. Raportit antakse välja igal aastal 2015. aastast.