Vähiliit jätkab traditsioonilist teavitustööd
Eesti Vähiliidu tänasest algav traditsiooniline vähinädal keskendub tänavu seedetrakti kasvajatele, soovides tõsta inimeste teadlikkust, sest igal aastal haigestub pahaloomulisse kasvajasse enam kui 7000 inimest ja seedeelundite pahaloomulised kasvajad moodustavad neist neljandiku. Erinevalt mitmetest teistest vähihaigetest on seedetrakti kasvajad sarnase sagedusega esindatud nii naistel kui meestel.
Soolevähk on sage, just sotsiaalmajanduslikult arenenud ühiskondadele iseloomulik haigus. Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 450 000, Eestis aga peaaegu 800 inimesel.
Soolevähi varajasel avastamisel on see üks paremini ravitav kasvajaline haigus. Arsti juurde jõudes on peaaegu kolmandikul juhtudest kasvaja levinud algkoldest kaugemale ehk andnud metastaase. Samas on tegemist kasvajavormiga, mille avaldumisele kaebuste või halbade uuringutulemustena eelneb 10-15 aastane avastatavate ja ravitavate vähieelsete muutuste periood.
Soolevähki tuntakse ka jämesoolevähi või kolorektaalvähi nime all. Erinevatel põhjustel tekivad umbes veerandil üle 50-aastastel inimestel jämesoole limaskestale polüübid. Osadest polüüpidest võib aja jooksul välja areneda pahaloomuline kasvaja. Kui vähk avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada.
Soolevähil pole absoluutseid ja ainult sellele haigusele omaseid tunnuseid. Seega tuleks kõiki hiljuti tekkinud ja mõistliku aja jooksul mittemööduvaid soolestiku normaalsest tegevusest kõrvalekalduvaid kaebusi kaaluda ka soolekasvajate vaatevinklist. Eriti kehtib see vere ja/või limaerituse, hootiste kõhuvalude ja häirunud sooletühjenemise kohta.
