VESTLUSSAADE I Saates „VAATENURK: PsychedeliCare“: regulatsioonide puudumine piirab ravivõimalusi
Psühhedeelikumide, nagu psilotsübiini, MDMA ja ketamiini, kasutamine meditsiinilises ravis tekitab üha rohkem arutelu nii Eestis kui ka mujal maailmas. Saates „VAATENURK: PsychedeliCare“, mida juhtis hinnatud ajakirjanik Neeme Raud, arutlesid Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimees ja psühhiaater Anne Kleinberg ning psühhiaater Viljar Veede, kuidas sellised ravimeetodid võiksid aidata vaimse tervise häiretega patsiente. Samas kerkisid esile ka küsimused, kas Eesti ja Euroopa Liit liiguvad nende võimaluste kasutuselevõtul piisavalt kiiresti ja millised on sellega seotud riskid.
Šveitsi ja Austraalia lähenemine psühhedeelikumidele
Šveits on olnud pikka aega psühhedeelikumide valdkonna teerajaja, kus teatud juhtudel lubatakse kasutada psilotsübiini ja MDMA-d. “Šveitsis on väga selged regulatsioonid, mis nõuavad spetsialistidelt erialast väljaõpet ja protsesside pidevat jälgimist,” selgitas Viljar Veede. Sama lähenemist järgib ka Austraalia, mis legaliseeris psühhedeelikumid 2023. aastal ravimiresistentse depressiooni ja posttraumaatilise stressihäire raviks. “Austraalia näitab, et julged sammud võivad tuua positiivseid tulemusi,” lisas Anne Kleinberg.
Šveitsis on väga selged regulatsioonid, mis nõuavad spetsialistidelt erialast väljaõpet ja protsesside pidevat jälgimist.
Euroopa Liidu regulatsioonide aeglus seab patsiendid keerulisse olukorda
Kuigi Euroopa Ravimiamet eraldab psühhedeelikumide uurimiseks vahendeid, liiguvad regulatsioonid aeglaselt. Kleinberg tõdes, et see aeglus jätab abi vajavad patsiendid hätta. “Paljud inimesed pöörduvad alternatiivsete raviviiside poole, mis on tihti reguleerimata ja ohtlikud,” hoiatas Veede.
Paljud inimesed pöörduvad alternatiivsete raviviiside poole, mis on tihti reguleerimata ja ohtlikud.
Eesti meditsiiniline praktika psühhedeelikumide osas on piiratud
Eestis kasutatakse meditsiinilises kontekstis ainult ketamiini ja sedagi piiratud juhtudel. “Meie tervishoiusüsteem on uuendustele avatud, kuid vajame Euroopa tasandi regulatsioone ja rohkem teaduslikku tuge,” märkis Kleinberg. Ta rõhutas, et Eesti võiks võtta eeskuju Šveitsist ja Austraaliast, et kiirendada innovaatiliste ravimeetodite kasutuselevõttu.
“Meie tervishoiusüsteem on uuendustele avatud, kuid vajame Euroopa tasandi regulatsioone ja rohkem teaduslikku tuge.”
Psühhedeelikumide kasutamine vajab tugevaid regulatsioone
Kleinberg ja Veede rõhutasid, et kontrollimatu psühhedeelikumide kasutamine võib viia tõsiste tagajärgedeni, sealhulgas psüühiliste ja füüsiliste probleemideni. Nad nõustusid, et regulatsioonid on hädavajalikud, et tagada nende ainete ohutus ja tõhusus. “Selge järelevalve ja teaduslik lähenemine on võtmetähtsusega,” toonitas Kleinberg.
Regulatsioonid on hädavajalikud, et tagada nende ainete ohutus ja tõhusus.
Euroopa kodanikualgatus püüab luua ühtset raamistikku
- 14. jaanuaril algab üleeuroopaline kampaania, mis kutsub Euroopa Komisjoni üles looma ühtset õigusraamistikku psühhedeelikumide meditsiiniliseks kasutamiseks. Kleinberg sõnas, et algatus peegeldab ühiskonna valmidust muutusteks. “Me ei saa jääda konservatiivsuse lõksu, kui patsiendid vajavad innovatiivseid lahendusi juba täna.”