VIDEOLUGU I Priit Kõrve: ka diivanil telekat vaadates võib endale liiga teha
Kiropraktik Priit Kõrve sõnul võivad inimestel tihtilugu tekkida funktsionaalsed ja mehhaanilised probleemid liigestes, mis jäävad sageli märkamata. „Sest see on tasapisi tekkinud ja natuke valutab ning kui inimene on 40 või 50 ja mingi koht valutab, siis see tundub loomulik ka juba,“ selgitas ta ajalehele Pealinn. „Tegelikult ei ole loomulik, et valutama peaks.“
Võib-olla lastakse ka pereliikmetel masseerida, mis ei ole Kõrve hinnangul lõppkokkuvõttes halb. „Aga kui on selge mehhaaniline probleem, siis tuleb seda ka lahendada,“ rõhutas ta. „Ainuüksi massaažiga neid blokke ei vabasta.“
Kõrve tõi võrdluseks katkise auto. „Kui autol on ratas viltu all, siis me võime rehvi ära vahetada, me võime auto ära pesta, ära värvida, vingemat kütust sisse panna ja korraks on ju vinge, vähemalt auto särab,“ rääkis ta. „Aga kui sõitma hakkad, siis hakkab kohe jälle logisema, sest on ju vaja ratas otseks panna. Mehaaniku juures käia ja siis rehvivahetus, pesemine, mis iganes teeb asja paremaks.“
Ilma konkreetset mehaanilist probleemi lahendamata, jäävad Kõrve kinnitusel vaevused ikka ja jälle end tunda andma. „Tavamassaaž, nõelravi, kõik muu, see võib tulla kasuks, võimlemine võiks ka lausa kohustuslik olla, et probleemid ei tuleks tagasi,“ märkis ta. „Aga kui seda mehaanika probleemi ära ei lahenda, siis ta jääbki kogu aeg taustaks. Natuke rohkem liigutad või natuke rohkem istud kuidagi väheke viltu ja juba jälle hakkab see probleem välja tulema.“
Paljud peavalud tulenevad probleemidest kaelapiirkonnas
Kõrve sõnul erineb kiropraktika tavalisest massaažist selle poolest, et tegeleb liigessüsteemi tasandiga, samas kus massaaž piirdub lihaste ja veidi ka sidemete tasandiga. „Manuaalteraapia ja kiropraktika üks oluline eelis on, et siin saabki just neid liigeseid korrigeerida,“ ütles ta. „Ka näiteks selgroog on ju paljudest luudest koosnev liigestesüsteem. Tal on oma normaalne liikumisulatus ja kui nad jäävad kusagil selle liikumisulatuse piirimail kinni, ei lähe neutraalasendisse, siis see tekitab mehaanilise probleemi.“
Kõrve rõhutas, et röntgenoloogiliselt võib kõik isegi korras tunduda, sest lülid ei ole oma liigesepesast väljas. „kui midagi on natuke viltu, siis ühelt poolt piltlikult öeldes jälle lihased on kokku tõmmatud, teiselt poolt välja venitatud ja see tekitab juba mehaaniliselt lihaspinget,“ märkis ta. „Kesktelg ei tööta nii hästi. Iga selgroolüli juurest, nii alt kui ülevalt, väljuvad närvid. Nende asetus võib olla kehvem kaelaosas. Siin kulgevad lülisamba arterid, mis annavad 20 protsenti peaaju verevarustusest. Nende töö võib mingil määral olla häiritud, et põhjustada peavalu. Sageli võib olla väga paljude peavalude puhul põhjuseks kael.“
Koroonaaeg mõjus Kõrve sõnul mõnele inimesele hästi, kes sai iseendaga rohkem tegeleda. „Aga need on üksikud ja enamusel läks tervis allamäge,“ nentis ta. „Tavasportlikud harjumused muutusid, ei saanud enam käia treeningsaalis. Kui tavamudel kaob ära, siis inimene muutub laisaks ja sõber diivan tuleb appi. Tihtipeale see kodukontor ei ole ka korraliku laua taga, aga on mingi diivaninurga peal, või köögilaua taga. Need ei ole reguleeritud ega ergonoomilised töökohad.
Ka diivanil telekat vaadates võib endale liiga teha
Kõrve märkis, et isegi, kui kodus on paar enamvähem korralikult seadistatud töökohta, siis keskmises peres on liikmeid nii palju, et keegi peab lõpuks ikka kuskil nurga peal toimetama. „Vot seal hakkavad tekkima probleemid – kui sa oled viis kuni kümme minutit kusagil natukene, pole hullu, aga kui see jätkub päevast päeva, siis on halb,“ selgitas ta. „Isegi kui me räägime diivani peal istumisest – see kes istub täpselt diivani keskel ja vaatab näiteks televiisorit, siis temal on veel enamvähem. Aga kui inimene kogu aeg istub kas paremal pool või vasakul pool, siis ta kogu aeg vaatab ühele poole. Nõnda ta treenib ühtepidi mingit asendit ja see kipub pika peale jälje jätma.“
Kõrve sõnul on ta ise pikka aega vibulaskmist treeninud ning teab omast käest, kuidas pidevalt ühele poole vaatamine ja treenimine võib halvasti mõjuda. „Ma ei saa kurta, mul praegu pea pöörab mõlemale poole täiesti ilusti ja normi piires, aga vahest kipub olema ikkagi siin paremal pool,“ nentis ta. „Sest teist poolt ma pikka aega treenisin. See tahes-tahtmata jätab mingi jälje, ta ei kao kuhugi. Vahest, kui on vaja, pöördun mõne oma kolleegi poole. Praegu on mul kaks väikest last kodus. Kui ikkagi keegi nendest kaissu poeb ja sa oled mingisuguses kummalises asendis, võib ilma probleemidetagi mingi koht kangeks jääda.“
Allikas: Pealinn.ee
