HERPESVIIRUS ON VÕIMELINE VÄHKI TAPMA! GMO-herpes ründab vähki
Mõnda aega tagasi oli väga populaarne uurimissuund, kus mitmesuguseid viiruseid püüti kasvajaid ründama “õpetada”. Vahepeal kadus see teema veel uuemate avastuste varju, kuid nüüd ollakse väga heade uudistega tagasi – herpesviirus on võimeline vähki tapma, kirjutab Terviseleht.
Melanoom on teatavasti kasvaja, mis veidigi hilinenud diagnoosimisel midagi head ei tõota. Seepärast tähendab iga edasiminek ravis sõna otseses mõttes pikenevaid elupäevi ja kuid. Seekord räägitakse aga lisanduvatest aastatest.
Briti teadlased sellistest tuntud teadusasutustest nagu The Institute of Cancer Research ja Royal Marsden NHS Foundation Trust avaldasid just oma katsete suurepärased tulemused. Nad suutsid ühendada kaks ravisuunda – panna geenmuundatud viirus otseselt ainult vähiakke ründama ja samal ajal ka inimese enda immuunsüsteem vähivastaseks võitluseks aktiveerida.
Nende “disainitud” geenmuundatud herpeseviirus, mis meile muutmata kujul kõigile tuttav on, läheb vähiraku sisse ja hakkab seal kiiresti paljunema, tappes vähiraku. Samal ajal toodab ta ka ühte ainet, mida tähistatakse lühendiga GM-CSF. See aine kutsub esile inimese immuunsüsteemi aktiveerumise ja seeläbi vähirakkude ründamise. Terves rakus see GMO-herpesviirus ei paljune – vajalikud geenijupid on temalt ära võetud.
Uue ravimeetodi nimetus ajab keele sõlme – Talimogene Laherparepvec. Lühendatult on asi lihtsam: T–VEC. Kolmanda faasi katses osales üle 400 inimese, kellel oli melanoom juba väga kaugele arenenud ehk siis üle keha siirdeid andnud. Kui kaasaegne tavapärane immuunteraapia suudab siin tugeva vähki hävitava mõjuga ravi, mis kestaks 6 ja enam kuud, pakkuda vaid 2,1%-le patsientidest, siis uus teraapia mõjub nii kaheksa korda suuremale hulgale patsientidest – 16,3%-le. Paljude patsientide puhul on sellise immuunteraapia tugev mõju näha ka 3 aasta pärast – onkoloogid ütlevad tihti, et see on immuunteraapias eduka raviviisi tunnuseks. Ehk siis ka keskmiselt tähendab see isegi nii raskete juhtumite korral elupäevade pikenemist 21 kuult 41 kuuni.
Bioloogiliste vähiteraapiate professor Kevin Harrington on veendunud, et teraapia mõjub veel palju paremini siis, kui õnnestub jaole saada vähi varasemates staadiumites, kus siirdeid kas veel pole või on neid vähe. Käimasolevad uuringud peavad näitama, kas geenmuundatud viiruse süstimine peaks olema kõige esimene raviviis agressiivsemate ja laiali levinud melanoomide puhul.
Prof Paul Workman ütleb, et tavaliselt vaadeldakse viirust kui inimese vaenlast, kuid mitmete viiruste võime rünnata inimese teatud rakke võib neist teha hoopis ravivahendid.
Terviselehe saab tellida SIIN!
Allikas: Terviseleht, The Institute of Cancer Research
