Kliiniline psühholoog: 4 erinevat võimalust probleeme mõtestada ja keeruliste olukordadega toime tulla

Probleemid on elu lahutamatu osa, kuid nende lahendamise oskus ja valik võib inimese vaimset ja emotsionaalset heaolu oluliselt mõjutada. Üks tõhus ja lihtsasti rakendatav lähenemine probleemide lahendamisel on nelja tooli meetod, mida tutvustab lähemalt Verge juht ja kliiniline psühholoog Airiin Demir.

“Probleeme ei pruugi saada alati lahendada, kuid see, kuidas me probleemidest mõtleme, neid tajume ja käsitleme, võib ise olla võti muutuste loomisele,” rääkis Verge juht ja ja kliiniline psühholoog Airiin Demir, kelle sõnul aitab probleemidele otsa vaadata, parimat lahendust valida ja seeläbi vaimset tasakaalu hoida nelja tooli meetod. “Toolide metafoor aitab näha, et probleemide mõtestamiseks on mitu teed. Lähenemisi saab teadlikult valida ja muuta, justkui istudes ühelt toolilt teisele.”

Aktiivne probleemi lahendamine

Esimene ja tuntuim viis probleemide lahendamiseks – tool, millel istume tõenäoliselt kõik päevas mitu korda, on probleeme aktiivselt lahendada. Airiin selgitab, et siinpuhul on kõige olulisem esmalt probleem selgelt defineerida – mis on probleem, kelle probleem see on ning mis on faktid. “Tihti unustatakse ära faktid või need on väga erinevad sellest, mis on reaalsus, ning tegelik olukord aetakse segamini arvamusega,” märgib ta.

Demir toob näite ootamatust autorikkest. “Oletame, et jään autoga maanteele ja vajan abi. Juhtumisi sõidab mööda sõber, kes näeb, kuid ignoreerib olukorda. Olen pettunud ja isegi meeleheitel. Järgmisel päeval saan teada, et tagaistmel oli kriitilises seisundis väike laps ja sõber sõitis haiglasse. Tal ei olnud võimalust ega aega peatuda,” kirjeldas Demir ja selgitas, et uue teadmise valguses muutuvad faktid, mispärast muutub ka probleemi lahendamise viis.

Pärast probleemi defineerimist ja faktide väljaselgitamist järgnevad probleemilahendamisel lahenduste pakkumine, sobiva lahenduse väljavalimine ja lahenduse elluviimine. Airiin rõhutab, et oluline on protsessi jooksul hinnata, kas valitud lahendus töötab, ning vajadusel teha muudatusi.

Oma tunnete ja hoiakute muutmine

Kui probleem ei ole hetkel lahendatav või kuulub see kellelegi teisele, tuleb suunata fookus oma tunnete reguleerimisele ja hoiakute muutmisele. Selleks on erinevaid võtteid, kuid üks lihtsamaid on Demiri sõnul kehahoiaku ja käitumise kunstlik muutmine domineerivale tundele vastupidiseks. “Kui vihane inimene lõdvestab oma keha ja manab ette lahke monalisaliku naeratuse, on vihaseks jäämine ülimalt keeruline,” selgitab ta. Veel tuleb kasuks, kui avada käed ja pöörata peopesad taeva poole.

“See samm ei tähenda probleemi ignoreerimist, vaid aitab luua emotsionaalse tasakaalu, mis võimaldab paremini olukorda hinnata ja hiljem sellega tegeleda,” kinnitas Demir ja lisas, et muutes oma kehahoiakut, muutub emotsioon.

See samm ei tähenda probleemi ignoreerimist, vaid aitab luua emotsionaalse tasakaalu, mis võimaldab paremini olukorda hinnata ja hiljem sellega tegeleda.

Radikaalne aktsepteerimine

Mõnikord ei ole probleemile lahendust ning tuleb aktsepteerida reaalsust sellisena, nagu see on. Sellisel toolil on kliinilise psühholoogi sõnul väga raske istuda, kuna lahendus ei ole kerge.

Demir rõhutab, et radikaalne aktsepteerimine ei tähenda alla andmist ega lootusetust, vaid leppimist praeguse hetke paratamatusega ning aktsepteerida olukorda sellisena, nagu see parasjagu on. “Radikaalse aktsepteerimise tehnika juures on oluline keskenduda olevikule, mitte tulevikule,” rõhutab ta ja soovitab keskenduda sisekõnele ehk enesejuhendamisele. Näiteks aitab keerulistes olukordades rahu säilitada lause “Praegu on nii” või “Elu on elamist väärt ka valusate olukordadega”, “Ma ei saa juhtunut muuta” või “Kõigel, mis juhtub, on põhjus”.

“Radikaalne aktsepteerimine nõuab aega ja harjutamist ning on eriti tõhus, kui seda kasutada ka väiksemate olukordadega, et luua alus keerulisemateks väljakutseteks,” rääkis Demir.

Õnnetuks jäämine

Viimane võimalus on jätta probleem lahendamata ja jääda õnnetuks. “Siin ei püüta olukorda lahendada, tegeleda tunnete muutmise või radikaalse aktsepteerimisega. Kuigi sageli alateadlik, on ka mitte midagi tegemine ja õnnetuks jäämine valik, millega kaasneb sageli olukorra halvenemine,” hoiatas Demir.

Ta lisas, et sellise tooli peal istumine on teinekord täiesti okei, sest kõik me oleme vahepeal õnnetud. “Selle teadvustamine aitab märgata teisi toole lahendustega, mis viivad edasi,” selgitas ta.

Nelja tooli probleemilahendamise mudel ei eelda, et inimene kasutab ainult ühte lähenemist korraga. “Sageli tuleb liikuda ühelt “toolilt” teisele – näiteks probleemi lahendamine võib nõuda tunnete reguleerimist või aktsepteerimist,” rääkis Verge juht ja kliiniline psühholoog Airiin Demir, kes soovitab järgmine kord mõne väljakutsega silmitsi seistes valida teadlikult oma “tool”.