PROVIISORI NÕUANDED I Külmadel talveilmadel vajavad küüned rohkem tähelepanu
Külmadel talveilmadel saabudes vajavad küüned rohkem tähelepanu, sest nende kasv on aeglasem, nad on rohkem mõjutatud välistest teguritest ja vastuvõtlikumad infektsioonidele. Soovitusi jagab Pärnu Meie BENU apteegi proviisor Margot Lehari.
Proviisor soovitab külmade ilmade saabudes panna kätte kindad ning hakata käsi ja küüsi regulaarselt kreemitama, sest see aitab võidelda väliste faktorite kahjustava toime vastu. “Kui korrapäraselt ei kreemita, siis nahk kuivab ja praguneb ning tekivad nahalõhed. Kuivanud ja lipiide kaotanud küüs võib muutuda ka kihiliseks,” selgitab Lehari.
“Endiselt on parimaks niisutavaks aineks uurea ja nahka taastavaks aineks pantenool. Mõnes heas kätekreemis on nad koos,“ märgib proviisor, kuid lisab, et tavalisi kätekreeme ei ole soovitatav kasutada käenaha ekseemide korral. “Ekseemiga käenaha raviks on head peaaegu või täiesti veevabad salvid nagu näiteks Eucerin Aquaphor ja teised veevabad salvid, mis sisaldavad pantenooli,” lisab ta.
Lisaks kätele vajavad hooldust ka jalad – neid tuleks igapäevaselt pesta, hoolega kuivatada ja kreemitada. “Terveid jalgu peaks kreemitama kandadelt, külgedelt ja otstelt, aga mitte varvaste vahelt, sest niiskus soodustab seal seenhaiguse teket. Lõhe ja ketendus varvaste vahel võib viidata juba olemasolevale seenhaigusele ja sellisel juhul tuleb seenevastast ravimit panna vastavalt juhistele ka varvaste vahele,” selgitab Lehari.
Küünte tervist saab toetada toidulisandite ja vitamiinidega
Küüs koosneb põhiliselt keratiinist, mille tootmine kehas väheneb vananedes samamoodi nagu elastiini ja kollageeni tootmine. “Keratiini on olemas ka toidulisandina, kuid tema moodustamiseks on tarvis jälgida, et toidumenüü sisaldaks täisväärtuslikku valku, C-vitamiini, tsinki, kollageeni, A-vitamiini, kaltsiumi, biotiini, oomega-3 rasvhappeid, B-grupi vitamiine ja rauda,” loetleb Lehari kuid lisab, et rauapuudus tuleks eelnevalt vereanalüüsiga kindlaks teha. Lisaks soovitab ta just vanemaealistel pöörata tähelepanu ka võimalikule kaltsiumi puudujäägile.
Levinud talvise küünte lõhenemise, kihitumise ja murdumise probleemi vastu aitab kõige paremini kinnaste kandmine ja igapäevane kreemitamine. “Kui küüned ikka murduvad ja on pehmed, siis tasub teha kaltsiumi, D-vitamiini, magneesiumi ja tsingi komplekskuur. Kui aga küüned lõhenevad ja murduvad, aga pole seejuures pehmed, siis aitab biotiini, B-kompleksi, tsinki ja aminohappeid (L-tsüsteiin, L-metioniin) sisaldav komplekskuur,” soovitab Lehari.
Levinud talvise küünte lõhenemise, kihitumise ja murdumise probleemi vastu aitab kõige paremini kinnaste kandmine ja igapäevane kreemitamine.
“Rabedate ja lõhenevate küünte korral tasub proovida spetsiaalseid küünevitamiini komplekse. Kui küüned on pehmed ja murduvad juba enne, kui jõuavad üle naha kasvada, tasub kaaluda kaltsiumipreparaatide tarvitamist,” lisab ta.
Küünte kahjustusi põhjustavad nii välised kui sisemised tegurid
Välistest faktoritest kahjustavad küüsi kõige sagedamini erinevad traumad, pidev kätepesu, kokkupuude kemikaalidega ja talvel muidugi ka külm ilm.
“Näiteks neil, kes kõnnivad pikki maid või tegelevad jooksmisega, võib tekkida küünetrauma, kus küüs tuleb otstest või nurgast naha küljest lahti ja küüneplaadi alla tekib tühimik. Sellisel vigastusel on konkreetne selge piirjoon ning küüs ise pole paksenenud. Kui küünealus värvub roheliseks või muud tooni, viitab see ka bakteri olemasolule,“ toob proviisor ühe näite varbaküünte vigastustest. Sõrmeküünte närijatel tekivad küüneplaadile lained ja valged täpid. Küünenahku närides ja sikutades, tekib küünevalli sisse, kust küüs toitaineid saab ja kasvab, trauma ja see takistab ilusal tugeval küünel kasvamast ning teeb ta ka infektsioonidele vastuvõtlikuks. “Kui täiskasvanutel on tegemist peamiselt esteetilise probleemiga, siis väikelastel võib pidev näppude suus hoidmise komme kaasa tuua ka kõhuusside probleemi,” hoiatab Lehari.
Oluline on jälgida, et traumeeritud küüs ei nakatuks seenhaigusega. ”Küüneseent aitab ennetada jalgade desinfitseerimine spetsiaalsete jalaspreidega nagu Chemipharm FG ja Cutasept FG või küüntele mõeldud tilkadega nagu Urgo Damaged Nails või Pedibus Forte, mida kantakse nahale või küüntele vastavalt kahjustuse ulatusele ja pakendil olevatetele juhistele. Kui küünel on juba tekkinud seeninfektsioon ning seda ravitakse, on soovitav kasutada lisaks 25-50% uurea sisaldusega küünegeeli või jalakreemi, mis pehmendab ja niisutab küüsi ning parandab ravimite imendumist küüneplaati” annab proviisor nõu.
Silmnähtavaid defekte võivad küüntele põhjustada ka erinevad sisemised tegurid, näiteks kroonilised haigused, seennakkused, aneemia ja seedetrakti häired. “Näiteks kopsu- ja südamehaiguste, diabeedi, psoriaasi või krooniliste liigesehaiguste korral näevad ka küüned teistsugused välja – lusikakujulised, valged või lohkudega. Sellisel juhul tuleb kõigepealt tegeleda põhihaigusega,” rõhutab Lehari.
Arsti juurde soovitab proviisor pöörduda kergesti nakkava seenhaiguse ja tõsisematele kroonilistele haigustele viitavate sümptomite korral, aga ka siis, kui küünte alla või küüneplaadile on tekkinud murettekitav moodustis.
