Psühholoog: korras kodus on parem olla, segadust ei tasu ignoreerida
Kodu koristamine ei ole vaid praktiline vajadus. Psühholoog Elina Kivinuki sõnul mõjutab see ka meie vaimset heaolu. Hoiuruumi nappus võib rikkuda tuju ja tõsta stressitaset. Samas ei tähenda see tingimata, et peaksid kodu suurema vastu välja vahetama. Olemas on hulk nippe, mis aitavad armastatud asjadele rohkem ruumi luua.
Hoiuruumi nappus võib rikkuda tuju ja tõsta stressitaset.
Iga inimene tajub segadust erinevalt. Ent kui kodune kaos hakkab juba ärritama, ei tohiks seda ignoreerida.
Segamini toas võib olla raskem keskenduda
Psühholoogi ja Peaasi.ee koolitaja Elina Kivinuki sõnul mõjutab inimese üldist heaolu ja vaimset tervist teda ümbritsev keskkond, sealhulgas kodu ja selle korrashoid. „Korras ja puhtas kodus on enesetunne parem. See on osaliselt seotud inimese enda vajadusega asjaolusid kontrollida. Tunneme vähem stressi, kui asjad on käepärast, ning turvatunne suureneb, kui esemed on leitavad just siis, kui neid vaja on,“ sõnas Kivinukk ja selgitas, et inimene tunneb end üldiselt paremini, kui ta saab asju seada enda soovi järele.
Tunneme vähem stressi, kui asjad on käepärast, ning turvatunne suureneb, kui esemed on leitavad just siis, kui neid vaja on.
Sel põhjusel tasub pöörata tähelepanu asjade hoiustamisele kodus ja leida igale esemele oma koht. Nii tekib vajadus koristamise järele harvemini.
Koristamine pakub rahulolutunnet ja korras kodu toetab keskendumist. „Ilmselt on paljud märganud, et olulisele ülesandele on keerulisem keskenduda, kui tuba segamini ja esemetel pole ühte kindlat kohta. Vähetähtis pole ka asjaolu, et segamini tuba võib tekitada pereliikmetega konflikte. Nii ei aita korras kodu vaid enda vaimset tervist hoida, vaid on oluline võte ka lähedaste heaolu toetamiseks,“ jagas psühholoog.
Kas on aeg hakata uut kodu otsima või piisab lihtsalt korra loomisest?
Kui sulle tundub, et kodu on asju nii täis tuubitud, et seal pole ruumi hingatagi, ja ka mõte koristamisest ei tekita vaimustust, sest sa ei tea, kust alustada, soovitab sisekujundaja mitte süüdistada kodu selles, et see on liiga väike. Selle asemel võiks leida viise hoiuruumi juurde loomiseks.
„Kas sulle näib, et kodu on kõigi su asjade mahutamiseks liiga väike? Põrandapinna ruutmeetrite kokku arvutamise asemel vaata kõrgusesse ja võta asjade hoiustamiseks kasutusele seinad. Hoiustamise üks kuldreegleid on, et kui vajad rohkem ruumi, kasuta seinad maast laeni ära ja lisa olemasoleva kujundusega sobivaid hoiulahendusi,“ ütles IKEA Eesti sisekujunduse osakonna juht Pedro Castro.
Kui näiteks segadus armastab end ilmutada eelkõige elutoas, tasub kaaluda tühja seina täiendamist seinale kinnitatud kappide ja põrandakappidega. Sellise hoiulahenduse saab kujundada just nii, et see vastaks sinu ruumile ja vajadustele. Samuti saab siin kombineerida nii kappe kui ka riiuleid ning lähtuda nende hulga ja sügavuse valikul sellest, millistele esemetele on vaja uus koht leida. Tulemus on elegantne ja õhuline ning kasutab toa kõrguse täielikult ära, jättes rohkem ruumi lähedastega aja veetmiseks. Sisekujundaja lisab, et tulevikus saab moodulitest koosneva hoiulahenduse vajadusel ka ümber paigutada ning seda vähendada või täiendada.
„Kui ühte ruumi on kogunenud palju esemeid, tuleks neid hoida kapis. Asjadega üle kuhjatud elutoas on raske lõõgastuda ja seetõttu võiks esemed, mida sa küll tihti kasutad, kuid ei soovi kogu aeg vaadata, peita kapiuste taha. Tava- ja klaasustega kappide ning riiulite kombinatsioon näeb põnev välja ega jäta muljet, et ruum on asjadest tulvil või segamini. Klaasustega kappe saab kasutada nende asjade nähtavale seadmiseks, mille üle sa oled uhke ja mida soovid pidevalt imetleda, samas kui tavakapid sobivad kõigi teiste esemete peitmiseks,“ selgitas Castro.
Korras kodu kuldreegel on: iga asi oma kohal
Sisekujundaja märgib, et inimesed kipuvad asju kokku kuhjama ja lõpuks unustama, mis neil täpselt olemas on. Sellised asjad röövivad palju hoiuruumi. Suvine aeg sobib hästi selleks, et kriitilise pilguga üle vaadata, mida kõike on koju kogunenud. Siiski meenutab Castro, et oluline pole ainult meie asjade hulk, vaid ka see, kuidas me seda hoiustame. Kui paigutame esemed nutikalt, jääb kappides ruumi ülegi.
„Korras kodu kuldreegli järgi tuleb kodus igale asjale oma koht leida. Saadaval on suur valik korrastustooteid, mis teevad selle palju lihtsamaks ning aitavad ühtlasi kõigi kappide, sahtlite või riiulite ruumi maksimaalselt ära kasutada. Näiteks eri materjalist ja suuruses kastid hoiavad korras nii ajakirjad, dokumendid, laadijad kui ka teised esemed ja neid saab paigutada nii sahtlisse, riiulisse kui kappi. Mitmesugused hoiulahendused aitavad korra majas hoida ning vähendavad sagedase koristamise vajadust,“ ütles sisekujundaja.
Lastenurk elutoas
Veelgi keerulisem on korra hoidmine kodus, kus kasvavad väikesed lapsed. Sellised pered avastavad tihti, et elutoast on saanud hoopis mängutuba. Sel juhul soovitab sisekujundaja rajada eraldi lastenurga, kus pere pisematele jääb piisavalt mänguruumi ja mida on hiljem lihtne korda seada. Mängunurka võiks leida lahendusi, mis sobivad ülejäänud ruumi kujundusega.
Köögis võib selleks olla mänguköök ning elutoas laud ja tool joonistamise tarbeks või diivani kõrvale paigutatud riiul lasteraamatute ja mänguasjadega. Pärast lastele oma nurga loomist püsib ühine ruum paremini korras. „Jälgi, et hoiulahenduste mõõtmed sobiksid su laste pikkusega – nii on neil lihtsam oma asju ise ära panna. Kata kastid kaantega, et mänguasjad ei koguks tolmu ja nende kirevad värvid ei hakkaks silmi väsitama. Joonistusvahendid ja mänguasjad, millega parajasti ei mängita, võid peita vaid paar eurot maksvatesse eri suuruses ja kujuga plastkastidesse, kuhu lastel on neid lihtne ise tagasi panna. Kaantega kaste saab ka virnastada ja nii ei jää nad kellelegi ette, kui neid parajasti ei kasutata,“ selgitas Castro.
