SAVISAAR KÄÄRIB KÄISED ÜLES! Savisaar: Tallinn ehitab Eesti suurima superhaigla!
“Me käärime käised üles, et teha taas suuri asju,” lausus linnapea Edgar Savisaar Pealinnale. “Me tahame ehitada linnarahvale uue moodsa haiglahoone ning Linnahall peab taas muutuma pealinna üheks pärliks.”
25. augustil arutati Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate nõukogude ühisel koosolekul seda, kuidas ehitada linna uus moodne haiglahoone. “Meil on plaanis rajada uus hoone, kuhu koonduksid suures osas praeguste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate raviüksused,” lausus Savisaar.
“Moodustuks Eesti suurim haigla, unistuste haiglahoone, mis peaks tagama ka parima ravi kvaliteedi Tallinnas. Rääkisime Ralf Allikveega, et sellest tuleks veelgi võimsam haiglakompleks kui Tartu Maarjamõisa.”
Savisaare sõnul suudaks uus Tallinna Haigla pakkuda inimestele paremat ravi, sest suudaks kasutada ressursse optimaalsemalt. “Suuremal institutsioonil on suuremad võimalused erinevate fondide abirahale ning paremad võimalused Haigekassaga heade lepingute sõlmimiseks,” lausus Savisaar. “Et sünergia oleks veel suurem, tuleb liita uue haigla koosseisu ka Tallinna Kiirabi ning keskhaiglate tohtrid peaksid tegema juba täna tihedat koostööd, et minna uude haiglasse ühtse meeskonnana.”
Savisaare sõnul on linna ka plaan aidata kaasa Kalevi keskstaadioni muutumisele rahvusvahelistele nõuetele vastavaks Rahvusstaadioniks.
“12. veebruaril 2015 aastal sõlmisin Eesti Spordiselts Kalev presidendi, brigaadikindral Meelis Kiiliga heade kavatsuste kokkuleppe, et sellele kaasa aidata,” lisas Savisaar. “Kinnitan, et Rahvusstaadion on ja jääb tantsupidude toimumise paigaks, rahvaspordi keskuseks ja Rahva Raja (ümber Ülemiste järve) alguspunktiks. Rahvusstaadion koosneb staadionist, harjutusväljakust, treening – ja klubiruumidest ning spordifunktsiooni toetavatest ruumidest. Tallinna Linnavolikogu seadis Eesti Spordiselts Kalevile hoonestusõiguse 99 aastaks ning algatasime Staadioni tn 3 detailplaneeringu.
Lisaks sportimisvõimaluste laiendamisele on detailplaneeringu eesmärk rajada 2-6 korruseline uushoonestus, mis on spordi teenistuses (spordiklubid, hotell, pood, büroo, äripinnad). Detailplaneeringusse kaasatakse EOK, Eesti Laulu – ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika selts. Planeeringuga kavandatakse terviklik lähiala teedevõrguga seotud jalgteede ja kergliiklusteede võrgustik ning jalgrattaparklad. Tallinna linn kavatseb ehitada välja juurdepääsu teed staadionile. Selleks on vajalik sundvõõrandada umbes 100 garaažiboksi. Muudetakse ka korda, mis annab võimaluse vähendada hoonestusõiguse tasu.”
Savisaare sõnul on linnal kavas ka linnahall ise korda teha.
“Varasemad linnavalitsused on püüdnud linnahalli tervikobjektina müüa,” meenutab Savisaar. “Muidugi on olnud ka ostuhuvilisi, kuid paraku oli ostjate eesmärgiks linnahalli lammutamine. See oli ka põhjuseks, miks müügiprotsess peatati. Hoone säilitamise huvides algatas keskerakondlik linnavalitsus linnahallile hoonestusõiguse seadmise konkursi, kuid, kui investorid mõistsid, et see tähendab olemasoleva hoone säilitamist praeguses mahus ja otstarbes, siis loobusid nad osalemast.
Järgmisena püüdis linnavalitsus jõuda linnahalli rekonstrueerimiseni koostöös võimalike investoritega Ameerikast, kuid kuigi lepinguliste läbirääkimistega jõuti suhteliselt kaugele, sai piduriks jällegi objekti maksumus. Võimalik, et vabariigi valitsuse poolse huvi ja toetuse korral oleks õnnestunud ka investeeringu toomine Eestisse, kuid paraku ei kuulu linnahall riigi prioriteetide hulka. Seega oleme jõudnud olukorda, kus loota sellele, et linnahall õnnestub korda teha kas koostöös erasektori või riigiga pole reaalne. Ehk siis, linn peab taaskord ise hakkama saama.”
“Investeeringud, mida linnahall vajab, on suured,” lausus Savisaar. “Tänaseks on teada, et kogu objekti korrastamise maksumus on ca 65 miljonit eurot. Samas on avalikkusele enim huvi pakkuv kontserdisaal rekonstrueeritav ka eraldi objektina. Hea tahtmise korral on hoone väliskuju, mis lisaks saalile on kaitse all, võimalik säilitada ka siis, kui hoone tiivad rekonstrueeritakse eraldi osadena. Ehk teisisõnu – kunagist jäähalli ja mere poole jäävat osa võiks kohelda eraldi investeeringuobjektidena. Kui need mõtteliselt peakorpusest lahutada ja pakkuda eraldi objektidena erasektorile investeeringuks, siis võiks arvestades koha atraktiivsust ja oluliselt väiksemat investeeringumahte, leida neile uue omaniku.
Muidugi ei loobuks linn nendest hoone osadest niisama, vaid müües need avalikul enampakkumisel. Saadud vahendeid aga oleks võimalik kasutada linnale enim huvipakkuva suure saali rekonstrueerimiseks. Linnale kuuluvad ka kinnistud linnahalli naabruses. Sinna on soovitud rajada hotelli, kuid mõelda võib ka teistele, miks mitte avalikele funktsioonidele. Kogu kesklinna mereäärsele osale kehtib üldplaneering, mis seab sealsetele kinnistute arengule kindlad nõudmised ja piirid, nii et karta, et arendustegevus kontrolli alt väljub, pole tarvis. Ka nende kinnistute müügi eest saadavaid vahendeid saaks linn kasutada linnahalli saaliosa rekonstrueerimiseks. Veel sellel sügisel tuleb linnavalitsus selle projektiga volikogu ette.”
Tallinn jätkab oma elanikele soodsate kodude ehitamist. “Veebruaris sai valmis arstide ja õdede maja Mustamäel, nüüd projekteerime õpetajate maja,” lausus Savisaar, kelle sõnul takistab üürituru puudulikkus ka tööjõu mobiilsust ning süvendab väljarännet Eestist.
“Eesti inimeste sissetulekute juures käib turuhinnaga korteri üürimine või hiiglasliku pangalaenu abil eluaseme soetamine väga paljudele üle jõu. Paraku ei ole aastaid vankumatult üliliberaalset turumajandust ja kinnisvaraturu isereguleerumist jutlustanud Eesti Vabariigi valitsused seda mõista tahtnud. Meie lähimate naabrite – Helsingi ja Stockholmi – kogemus näitab, et tagasihoidliku sissetulekuga elanikkonna rühmadele toetatud elamise võimaldamine on tavapärane ja igati põhjendatud.”
Loe edasi Pealinna portaalist
