Suur uuring! Ka viipekeeles! Kasvas eestlaste soov vaktsineerida
Veebruari lõpus kasvas järsult inimeste hulk, kes soovivad koroonavastaste meetmete karmistamist, ja suurenes arusaam olukorra kriitilisusest. Samal ajal kasvas COVID-19 vastu vaktsineeritute ja vaktsineerimist soovivate inimeste osakaal, selgub riigikantselei tellimusel veebruari lõpus Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.
„Kolmveerand Eesti elanikest hindab praegust olukorda kriitiliseks ja leiab, et vale käitumine võib tähendada viiruse leviku kasvu. See on väga suur muutus võrreldes veebruari algusega, mil sellel seisukohal oli vaid pool uuringus osalenutest,” ütles Turu-uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart. „Kui kahe nädala eest arvas kolmandik Eesti inimestest, et terav kriis on möödas, kuid peab endiselt säilitama valvsuse, siis eelmisel nädalal oli sellel seisukohal vaid 8%.”
Enim tunnetavad olukorra kriitilisust just vanemad inimesed: üle 75-aastastest peab olukorda kriitiliseks 97%. Ohutunnetus on madalaim 15-49-aastaste hulgas, kellest pidas olukorda kriitiliseks ligikaudu 65%. Kuigi ohutunnetus kasvas märgatavalt mõlemas rahvusrühmas – eestlastel 21% ja teisest rahvusest elanikel 24% võrra -, on eestlaste seas ohutunnetus jätkuvalt märksa kõrgem võrreldes muust rahvusest inimestega. 82% eestlastest ja 58% muust rahvusest inimestest pidas olukorda eelmisel nädalal kriitiliseks. Eestlastest arvab vaid 7%, et olukorrale on üle reageeritud, muust rahvusest vastajate seas oli sellel arvamusel 19%.
„Järsult on muutunud inimeste suhtumine koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutesse. Enneolematult suur on nende inimeste osakaal, kes soovivad meetmete karmistamist,“ ütles Karin Reivart. Veebruari alguses arvas vaid 10% inimestest, et kehtivaid meetmeid peaks kindlasti karmistama. Kuu lõpuks oli nende inimeste osakaal pea kolmekordistunud 28%-ni. Sellele lisandub 34% vastanutest, kes pigem toetavad meetmete karmistamist. „See on kõrgeim meetmete karmistamise ootuse näitaja alates koroonaviiruskriisi algusest. Kokku soovib viirusevastaste meetmete karmistamist enam kui 60% vastanutest. Meetmete leevendamist toetab vaid 13% vastanutest,“ lisas Karin Reivart.
Praeguseid meetmeid pidas veebruari lõpus piisavaks vaid 20% inimestest, mida on üle kahe korra vähem kui kuu alguses. Samal ajal kahekordistus nende inimeste arv, kes soovisid meetmete karmistamist (37% → 62%). Märkimisväärselt kasvas toetus meelelahutusasutusi, üritusi ja ka reisimist puudutavatele piirangutele, mida soovitab kindlasti jätkata üle poole Eesti elanikest. Kokku ligi 90% elanikest peab neid piiranguid vajalikeks.
Ohutunnetuse kasvades on suurenenud ka inimeste soov end COVID-19 vastu vaktsineerida. Ligi 70% vastanutest on enda sõnul kas juba vaktsineeritud (8%) või valmis end vaktsineerima (61%). Veebruari alguses oli nende inimeste osakaal 65%. Tõus on suurem muukeelse elanikkonna seas: veebruari alguses oli neist valmis vaktsineerima 47% ja vaktsineeritud 3%, veebruari lõpus on valmis vaktsineerima 50% ja juba vaktsineeritud 5%. Sealhulgas on suurenenud inimeste osakaal, kes kindlasti end vaktsineeriksid: jaanuari alguses soovis end kindlasti vaktsineerida 32%, veebruari lõpuks 37% vastajatest. Kindlasti ei soovi vaktsineerida 13%.
„Vaikselt, aga kindlalt kasvav huvi vaktsineerimise vastu on ootuspärane areng,” kommenteeris COVID-19 teadusnõukoja liige psühholoog Andero Uusberg. „Mida rohkem inimesi on Eestis vaktsineeritud, seda rohkem on ka nende lähikondseid, kes näevad juba oma silmaga, millised on või ei ole vaktsineerimise kõrvaltoimed ja millise kergendustunde vaktsineerimine inimesele annab.”
Samal ajal ei ole inimeste hirm koroonaviirusega nakatuda võrreldes varasemate uuringutega märkimisväärselt muutunud ja püsib 70% tasemel. Kartus enese teadmata kusagilt koroonaviirust saada on suurem vanemate inimeste seas ja väiksem noorematel vanusegruppidel.
90% inimestest hindab, et on koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmetega üldjoontes või hästi kursis. Veebruari algusega võrreldes on 56%-ni kasvanud nende osakaal, kes teadlikult ja regulaarselt otsivad koroonaviiruse-alast informatsiooni, kuna peavad seda teemat oluliseks (+5%). Kõige paremini peavad ennast kursis olevaks vanemad inimesed. Üle 75-aastaste seas on meetmetega hästi kursis 65%. Samas 15-34-aastaste seas on enda hinnangul meetmetega hästi kursis vaid iga kolmas. Üldjoones on neist meetmetega kursis 51-58%.
Kõiki või enamikku koroonaviiruse leviku tõkestamiseks antud ametlikest suunistest järgib 90% inimestest. See näitaja on püsinud muutumatuna detsembri keskpaigast. Kui vanematest inimestest järgivad neid suuniseid igal võimalikul juhul 85%, siis nooremate seas on see 60-70% vahel. Näiteks 15-24-aastastest järgib enamikku juhistest 29%.
Koroonaviirusinfo peamisteks allikateks on Eesti meediakanalid, seejuures on rahvusrühmade vahel väike erinevus. Kui eestlaste seas on kõige populaarsemad ETV uudised ja saated, mida nimetab olulise infoallikana 57% eestlastest ja teisel kohal on Eesti meediaportaalid (Delfi, Postimees jne), mida mainib 49%, siis teisest rahvusest elanike seas on populaarseimad Eesti meediaportaalid Delfi ja Postimees eesti ja vene keeles (57%). Populaarsuselt teisel kohal on ETV ja ETV+ uudised ja saated kokku (olulised vastavalt 21% ja 19% jaoks) ja kolmandal kohal sotsiaalmeedia (29%). PBK ja muud Venemaa telekanalid on olulised vaid 11% eestivenelaste jaoks. Nende olulisus on kriisi kestel alates kevadest langenud kaks korda.
