VAJATAKSE EESKUJUSID I 81% PERH-i arstidest on vaktsineeritud
Viimastel päevadel on uudiskünnise ületanud Covid-19 vaktsineerimise järjekord, räägitakse PERH-i nõukokku kuuluva sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske ja teiste eelisvaktsineerimistest. Siinkohal on mõistlik vaadata veidi laiemat pilti ja näha üksikute puude taga metsa, arvavad PERH-i juhid.
“Tegime detsembris Regionaalhaigla Covidstaabis haigekassa suunistest lähtuvalt otsuse, et haigla jaoks eraldatud vaktsiinidest vaktsineerime esmajärjekorras eesliini töötajad, toimepidevuseks olulised juhid ja Covidstaabi liikmed. Haigla nõukogu peame haigla toimepidevuse oluliseks osaks ning pakkusime ka neile vaktsineerimise võimalust. Seejärel pakkusime kõigile meie töötajatele ning ka meie tööprotsessides olulistele inimestele vaktsineerimise võimalust, sest haigla toimepidevuse osas kannab rolli iga töötaja. Regionaalhaigla vaktsineerimiskava koostamisel oleme lähtunud põhimõttest, et see oleks läbipaistev ning selge, aga ka piisavalt paindlik, et kõik doosid vaktsiini leiaksid kasutust,” räägivad Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ja juhatuse liige Peep Talving.
“Tänaseks võime uhkusega öelda, et 81% Regionaalhaigla arstidest on vaktsineeritud, aga kahjuks õdede ja hooldajate puhul me sellist taset saavutanud ei ole. Palju on äraootaval seisukohal töötajaid, kes pole veel vaktsiini kasuks otsustanud ning alles kaaluvad ning jälgivad, kuidas vaktsiin kolleegidele mõjub. Loomulikult on ka neid, kes ütlevadki, et nemad ei tee ning mõnikord võib põhjenduseks olla igati asjakohane ja seotud tervislike põhjustega asjaolu. Esialgne huvi vaktsineerimise suhtes meie haiglas ja ka meile teadaolevalt teistes haiglates on kahjuks raugenud ja sageli oleme ka olukorras, kus külmast välja võetud doosidele on vaja kiiresti leida kandidaat majast või väljastpoolt, sest haigla juhtidena ei saa me lubada, et ükski doos väärtuslikku vaktsiini rikneks. Me teeme palju teavitustööd, et aktiivne vaktsineerimine jätkuks ning inimesed eelarvamustest vabaneksid. Haiglatöötajad on põhjendatult eliitvaktsineeritud, kuid selle rühma praktikas juba väljendunud langev huvitatus mõjutab vahetult ka elanikkonna vaktsineeritust,” sõnavad Peedu ja Talving.
Vajame vaktsineerimise eeskujusid
Selge on see, et koroonavaktsiini ja vaktsineerimise ümber on palju kahtlusi, hirmu ja teadmatust. Siinkohal tulevad mängu eeskujud.
“Teavitustöö peab jätkuma ning eelarvamustest vabanemisel vajame eeskujusid. Sõna levimisel on oluline roll arvamusliidritel, olgu nendeks president, linnapea, valitsuskabineti liikmed, haiglate töötajad ise, kõik, kes pandeemia lahendamise eest ühel või teisel moel vastutavad. Meie eesmärgiks peab olema võimalikult lai vaktsineerituse tase mitte ainult haiglas, sest haiglatöötajate vaktsineerimine on lõpusigel, vaid kogu Eesti rahva seas. Ainult nii on meil lootust Covid-19 ning selle uued, veelgi nakkavamad viirusetüved kontrolli alla saada,” ütlevad Peedu ja professor Talving.
Hea näide riigitasandil on Iisrael, kus on esimese vaktsiinidoosi saanud 48 protsenti elanikkonnast ja seda läbi esmase arvamusliidrite vaktsineerimise ja laia kaasamise. “Inimesed vajavad vaktsineerimisel eeskujusid. Teame seda meie haigla aastatepikkusest vaktsineerimispraktikast gripi puhul või praeguse Covid-kriisi ajal. Me ei saa sundida vaktsineerima, see on iga inimese vabatahtlik otsus, aga nagu öeldakse: eeskuju on nakkav. Kui ameeriklased vaatavad uhkusega president Bideni vaktsineerimist, saades sellest julgustust isikliku otsuse tegemisel, siis meie peame leidma need eeskujud lähemalt, siitsamast Eestist,” ütlevad Peedu ja Talving.
“Eeskujuga tuleb võimestada nii eesti- kui ka venekeelset elanikkonda, kellel on otsuse tegemine veelgi keerulisem, sest ollakse kahjuks ka tihti teistsuguses meediavoos. Kõlab ehk irooniliselt, aga kui vaktsineerida otsustas vaid üks Regionaalhaigla nõukogu liikmetest, siis eeskuju huvides loodame, et teevad sama otsuse ka teised haigla nõukogu liikmed. Kõlab ka paljudele üllatuslikult, kuid siinkohal võib olla oluline roll vene keelt emakeelena kõnelevate inimese valikute tegemisele kaasa aitamisel olla ka Venemaa peakonsulil Narvas, kes otsustas salaja vaktsiinisüsti saada ning just Euroopa Liidu heakskiidetud vaktsiini,” lisavad nad.
Nagu eelpool mainitud, on lisaks eeskujudele äärmiselt oluline toimepidevuse tagamine, sest keegi ei soovi ju, et riiklikul tasandil olulised inimesed, kes juhivad kriisi, teeksid seda haiglavoodist. “Praeguse vaktsineerimisplaani ja meediasuhtumise taustal näeme tõsist ohtu, et Eesti elanikkonna vaktsineeritus saab olema liiga madal ja nii me jäämegi majandust, kultuuri, haridust ja heaolu laastavate piirangute pantvangi pikkadeks kuudeks,” arvavad Agris Peedu ja Peep Talving.
