5 müüti suguhaigustest: laboriarst selgitab, millal peab end testima
Suguhaigustega seoses levib mitmeid müüte, mis varjutavad tõelist pilti erinevate sugulisel teel levivate nakkuste ohtudest ja levikust. SYNLABi laboriarst dr Paul Naaber murrab enamlevinud müüte ja selgitab, kes ja kui sageli peaks end testima, kuidas käib analüüside andmine ja mis võib juhtuda, kui sugulisel teel levivat haigust õigel ajal ei avastata.
Müüt 1: kui sümptomeid ei ole või need ei avaldu, pole suguhaigus ka nakkusohtlik
“Sageli arvatakse ekslikult, et suguhaiguste osas peaks testima, kui tekivad sümptomid või arvatakse, et sümptomite puudumisel pole haiguskandja nakkusohtik. Tegelikkuses võivad paljude sugulisel teel levivate haiguste puhul sümptomid puududa ning suguhaigused levivad nakatunud inimese kaudu kaitsmata vahekorra käigus ka nähtavate sümptomite puudumisel,” lausus dr Naaber.
Klamüdioos võib kulgeda sümptomiteta isegi kuni 75% naistel ja pooltel meestest. Trihhomoniaas ei pruugi tunda anda kuni 50% naistel ja 70−80% meestel. Pärast nakatumist kulgevad asümptomaatiliselt tihti ka HIV ja hepatiidid ning ka gonorröa võib esineda 50% naistest ja 10–20% meestest ilma haigusnähtudeta.
Tegelikkuses võivad paljude sugulisel teel levivate haiguste puhul sümptomid puududa ning suguhaigused levivad nakatunud inimese kaudu kaitsmata vahekorra käigus ka nähtavate sümptomite puudumisel,”
SYNLABi laboriarst selgitas, et teadaolevalt on enam kui 30 erinevat potentsiaalset haigust tekitavat bakterit, viirust ja parasiiti, mis võivad seksuaalvahekorra ajal ühelt inimeselt teisele edasi kanduda “Paljude haiguste sümptomid kattuvad, mistõttu on enne laboratoorset uuringut haigusele pea võimatu jälile jõuda,” lisas arst.
Müüt 2: suguhaiguste osas testimine on valus ja ebameeldiv
Levib müüt, nagu oleks suguhaiguste testimine valus või ebameeldiv. Dr Naaberi sõnul on võimalusi oma seksuaaltervise kontrollimiseks palju. Näiteks saavad kuni 26-aastased (k.a) noorte nõuandlates abi nii vaimsete kui ka füüsiliste murede korral, sh tehakse erinevaid uuringuid.
“Samuti oleme SYNLABis loonud kliendile võimaluse testida end enamlevinud suguhaiguste osas anonüümselt koju tellitava proovivõtukomplekti abil – meestel teostatakse analüüs esimesest hommikusest uriinist, naistel tupekaapest. Proovivõtu kartuse tõttu ei tohiks test tegemata jääda,” ütles dr Naaber.
Siiski ei asenda kodune testimine erialaarsti külastust. “Arsti poole tuleb kindlasti pöörduda kui esinevad haigusnähud, samuti siis, kui analüüsi tulemus on positiivne ehk proovimaterjalis esineb haigustekitaja,“ rõhutas SYNLABi laboriarst.
Müüt 3: suguhaigusesse nakatumine annab immuunsuse
Suguhaiguste läbipõdemine ei kaitse uue nakatumise eest, samasse haigusesse võib elu jooksul nakatuda korduvalt. „Näiteks klamüdioosi läbipõdemine ei põhjusta immuunsust klamüdioosi suhtes ning kondoomi kasutamata võib sellesse elu jooksul nakatuda korduvalt,” rääkis dr Naaber ning nentis, et juba olemasolevad nakkused loovad vastuvõtlikuma keskkonna ka teistele suguhaigustele.
Suguhaiguste läbipõdemine ei kaitse uue nakatumise eest, samasse haigusesse võib elu jooksul nakatuda korduvalt.
Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Kui suguhaigust ei ravita õigel ajal, võib see meestel teatud juhtudel mõjutada kogu reproduktiivtrakti toimimist.
“Krooniliste põletike, seksuaalhäirete, viljatuse ning ka munandi, peenise ja eesnäärme kasvajaliste protsesside riskifaktorina saab nimetada sugulisel teel levivaid haigusi,” lausus dr Naaber. Ta lisas, et suguhaiguste ravimata jätmisel võib ka naistel lisaks kroonilistele põletikele olla tulemuseks viljatus või raseduse puhul katkemise oht. Samuti võivad nakkused kanduda edasi emalt lapsele.
Müüt 4: suguhaigused ei levi oraalseksi teel
Kuigi suguhaigused mõjutavad enamasti nakatanu suguelundkonda, tuleb meeles pidada, et nakkused levivad nii vaginaal-, anaal- kui oraalse kontakti teel. “Ka oraalseks on seks ning selle puhul tuleb samamoodi nakatumise vältimiseks kasutada kondoomi. Sarnaselt inimese tupe, päraku ja kusitiga on ka suu sisepind kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad suguhaigusi põhjustavad mikroorganismid.
Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad nakkustekitajad kanduda ühe inimese limaskestalt teisele. Seejuures pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast või samast soost – risk nakatumiseks on kaitsmata vahekorra puhul igal juhul,” rõhutas dr Naaber.
Ta kinnitas, et parimat kaitset erinevate sugulisel teel levivate haiguste suhtes pakub kondoom, mis ei kaitse küll sajaprotsendiliselt papilloomviiruse ehk HPVga nakatumise eest, kuid vähendab oluliselt ülekandumise riski.
Müüt 5: testima peaksid ainult need, kellel on palju partnereid
“Levib müüt, nagu nakatuksid suguhaigustesse ainult need, kellel on palju partnereid. Tegelikkuses võib sugulistel teel levivatesse haigustesse nakatuda iga kaitsmata vahekorra käigus, seega tuleks suguhaiguste suhtes ennast testida pärast igat kaitsmata vahekorda uue partneriga, aga eriti siis, kui tekivad haigusele viitavad või ebamugavust põhjustavad sümptomid: suurenenud või halvalõhnaline voolus tupest, eritis peenisest, valulik urineerimine, ebaregulaarne või vahekorrajärgne veritsus, alakõhuvalu, valu vahekorra ajal, villid või muud moodustised suguelundite piirkonnas,” ütles dr Naaber.
Ta juhtis tähelepanu, et nii mõnelgi haigusel on peiteperiood. “See tähendab, et teatud aja jooksul pärast nakatumist pole võimalik haigust ka laboriuuringute käigus veel avastada. Seetõttu tuleks negatiivse analüüsitulemuse, kuid püsiva kahtluse korral kindluse mõttes testi mõne aja pärast uuesti korrata,” soovitas dr Naaber.
