Sotsiaalminister kohtus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste esindajatega
Sotsiaalminister Tanel Kiik külastas dekaan Margus Lemberi kutsel Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonda, et arutada meditsiinihariduse ja arstiteadusega seonduvat.
Biomeedikumis poolteist tundi kestnud kohtumisel pälvis suure tähelepanu Tartu Ülikooli residentuur, millelt ootavad palju nii riik kui ka arst-residendid. Kiik avaldas muret Ida-Virumaa meditsiini- ja tervishoiusüsteemi järjepidevuse pärast. Seepärast arutati sealseid residentuuripraktika võimalusi.
Lember tõdes, et Ida-Virumaal residentuuri korraldamist mõjutab piirkonna arstide põud. „Me ei saa saata residente haiglatesse, kus ei ole piisavalt juhendajaid. Jagasime ministriga seisukohta, et residentuuris on esmatähtis kvaliteetne väljaõpe ja vale oleks residente kasutada puuduvate tervishoiutöötajate asemikena. Riigil tuleb hoopis teha tööd selle nimel, et residentuuri läbinud eriarst oleks piisavalt motiveeritud, et asuda tööle Ida-Virumaal,“ ütles Lember.
Lember vestles ministriga ka teemadel, mille kohta ei ole ta mitme aasta jooksul sotsiaalministeeriumist selget vastust saanud. Lemberi sõnul on meditsiiniteaduste valdkond korduvalt pöördunud ministeeriumi poole nii residentuuri rahastamise kui ka osakoormusega õppe asjus. Ta rõhutas, et ka pärast seda, kui residentuuri rahastamine läheb osaliselt üle Eesti Haigekassale, peavad muudatused olema lihtsad ja arusaadavad ning bürokraatiat tuleb nende abil vähendada.
Lember avaldas lootust, et minister võtab südameasjaks tegeleda esmalt just residentuuri rahastamise küsimustega. „Residentide palgakasv on olnud märkimisväärne, ent Tartu Ülikooli kulusid on kaetud ligikaudu kümme aastat muutumatu summana. Ei saa eirata fakte, et residentuuri teoreetilise õppega seotud kulud on igal aastal kasvanud ja õppejõududelgi on õigustatud ootus töötasu kasvule. Pakume kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridust, mida on tunnustanud ka meie residentuuriprogrammide välishindamise komisjonid.“
Endiselt on lahendamata arstiteaduse rahastamise probleem. Sotsiaalministeeriumi valdkondlik teadus- ja arendustöö on olnud puudulik ja ühekülgne, leiab Lember: „Ainult geeniuuringud ilma adekvaatsete kliiniliste andmete ja uuringuteta ei taga edu teaduses ega aita kaasa rahva tervise parandamisele.“
Lember avaldas samas heameelt sotsiaalministeeriumi teadusnõuniku töö üle, sest tema eestvedamisel on asunud tegutsema terviseala teadus- ja innovatsiooninõukogu. Apteegireformist kõneldes peatuti proviisorite järelkasvu ja õppe ümberkorraldamise võimalustel.
