OLULISED MUUDATUSED I Terviseameti meditsiinijuht: enamik haiglaid on oma töös teinud olulisi muudatusi
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov saatis regionaalsetele meditsiini- ja kriisistaapidele korraldused COVID-19 epideemiaperioodiks valmistumiseks, kasutusele võetud meetmete efektiivsuses veendub Popov haiglaid külastades.
Korraldused puudutavad nii isikukaitsevahedite kasutamist ja ravijuhiseid kui personali ning taristu kaardistamist. Positiivse näitena COVID-19 epideemiaks valmistumisel saab välja tuua Rakvere haigla, mida Popov külastas pühapäeval, 29. märtsil. „Rakvere haigla on tekitanud efektiivselt toimivad juhtimismudelid COVID-19 epideemiaga toimetulekuks,“ ütles Popov. „Läbi on mõeldud nii COVID-19 patsientide liikumine majaväliselt kui -siseselt, tekitatud on isolatsioonivõimalused ja täiendavalt instrueeritud personali.“
Rakvere Haigla juhatuse esimehe Ain Suurkaevu sõnul alustas haigla põhjalikumaid ettevalmistusi COVID-19 epideemiaks ligi kolm nädalat tagasi, kui kaardistati haigla hetkeolukord ja moodustati kriisikomisjon.
Koheselt alustati välitingimustes triaažisüsteemi loomisega, korraldati ümber majasisene logistika patsientide ja töötajate liikumises ning loodi COVID-19 sünnituse tuba koos sünnitusjärgsete palatitega iseseisva osana sünnitus- ja günekoloogiaosakonnas.
Ettevalmistuste käigus ehitati ringi erakorralise meditsiiniabi osakond ja intensiivraviosakond COVID-19 patsientide isoleerimiseks teistest haigetest, tehti muudatusi ventilatsioonisüsteemis ja sisustati üks operatsioonisaal nii, et tagada ka viirusekandjate operatiivne erakorraline ravi. Sisustati ja mehitati COVID-19 statsionaarne raviosakond seitsme palati ja 14 voodikohaga.
„Kindlasti on olnud meie plussiks senine taktika haigla korpuste ja ruumide renoveerimisel varustada kõik võimalikud toimekohad hapnikuga ning võimalustega sisustada ruume ümber, muuta nende hetke kasutusotstarvet meditsiinivajadustest lähtuvalt,“ selgitas Suurkaev. „Oleme seda taktikat jätkanud ka vahetult enne eriolukorda valminud taastusravi korpuse projektlahenduses.“
Paralleelselt ümberkorraldustega on Rakveres rõhku pandud haigla töötajate täiendkoolitusele eelkõige isikukaitsevahendite eesmärgipäraseks kasutamiseks, kuid aktiivset koostööd tehakse kõrgema etapi haiglatega patsientide ravi, nende suunamise ja kogemuste vahetamise kaudu.
Rakvere haiglasse saabus esimene COVID-19 patsient 27. märtsi õhtul, mil kõik vajalikud ettevalmistused viirushaigete patsientide teenindamiseks oli haigla ellu viinud. 31. märtsi pärastlõuna seisuga on Rakvere haiglas ravil kaks COVID-19 patsienti.
„Meil on plaan ning tegevuskava, kuidas tänane 14 COVID ravikohta võiks saada kiiresti juurde veel 48 isoleeritud kohta nii, et vajadusel jääks ressurssi suurendada sedagi 30 koha võrra,“ ütles Suurkaev. Kitsaskohana tõi ta välja, et personali neil kõige selle jaoks ei jätkuks ja puudu jääks ka vajalikust meditsiinitehnikast, kuid Suurkaev usub, et need kitsaskohad saab vajadusel lahendada koostöös teiste meditsiiniasutustega.
Sarnaselt teiste tervishoiuasutustega on probleemiks isikukaitsevahendite nappus.
Oma põhiülesannete kõrvalt tegeleb Rakvere haigla ka piirkonna hooldekodude ja omavalitsuste nõustamisega.
Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popovi sõnul on enamik haiglaid Eestis juba teinud olulisi muudatusi oma töös selleks, et olla valmis COVID-19 patsientide vastu võtmiseks. Hädaolukorra juht jätkab haiglate külastamist, et veenduda rakendatud meetmete efektiivsuses ning tagada ühtlane valmisolek kogu riigi tervishoiusüsteemis.
Neljapäeval külastab Popov uuesti Kuressaare haiglat, laupäeval Ida-Virumaa keskhaiglat Narvas.
