UURING I Elanike ohutunne seoses COVID-19 levikuga ja juhiste järgimine on sügise kõrgeimal tasemel
Enam kui üheksa inimest kümnest hindab oma informeeritust kehtivatest koroonaviiruse vastastest meetmetest heaks või väga heaks, 75% elanike hinnangul on koroonaviiruse levikuga seotud olukord Eestis kriitiline. Viiruse leviku takistamiseks antud juhiste täitmine jõudis peaaegu eriolukorra tasemeni, kõiki või enamust juhiseid järgib 92%. COVID-19 vastu on valmis end kohe vaktsineerima 50% ja seisukohta ei oska võtta 21%. Vaktsineerimist mittesoovijate osakaal kasvas võrreldes oktoobri ja novembriga ligi 4%, selgub detsembri keskel sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Turu-uuringute AS elanikkonna küsitlusest, vahendas sotsiaalministeerium 23. detsembril.
Langenud on nende inimeste osakaal, kes on enda sõnul kehtivate viirusevastaste meetmetega hästi kursis – detsembri alguses oli selliseid inimesi 58 protsenti, kuid keskpaigas 51 protsenti. „Muutust selgitab asjaolu, et küsitlus tehti uute piirangute rakendamise esimestel päevadel, mis võis loomulikult tekitada lisaküsimusi,” ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart.
Inimeste ohutunnetus on veelgi tõusnud – kolm inimest neljast (75%) peab olukorda kriitiliseks, 15% inimestest pidasid oluliseks säilitada valvsust ja järgida ohutusabinõusid. Veel detsembri alguses pidas olukorda kriitiliseks 68% inimestest. Ida-Virumaal on inimeste ohutunnetus võrdlemisi sama kui kahe nädala eest – 69% peab olukorda kriitiliseks (detsembri algul 70%) ning lisaks peab 11% inimestest oluliseks säilitada valvsust (detsembri algul 16%). Samas on üldise ohutunnetuse tõusu taustal need numbrid Eesti keskmisest madalamad. „Hirmu viirusesse nakatumise või selle lähedastele edasi andmise ees tunneb 70% elanikest, mis on võrdne detsembri alguse näitajaga,“ lisas Karin Reivart.
Peaaegu eriolukorra tasemeni (92%-ni) on jõudnud viiruse leviku takistamiseks antud juhiste järgimine, sh 73% inimestest täidab kõiki ja 19% enamikke ametlikke juhiseid. Eriolukorra tippajal täitsid kõiki ja enamikke juhiseid kokku 95% inimestest.
Maske kannab enda sõnul 89% inimestest, mis on viis protsenti enam kui detsembri alguses. Vanemate kui 75-aastaste seas kannab maski lausa 97% inimestest. „Hinnanguliselt üheksa inimest kümnest on valmis maski kandma nii kaubanduskeskustes ja poodides, ühistranspordis kui ka arsti juures. Jõulude eel on oluline, et 41% vastajaid on valmis maski kandma ka eraüritusel ja erapeol,” ütles Karin Reivart. „Samas on inimesi, kes ei ole nõus kusagil maski kandma vaid neli protsenti.”
Suurenemas on toetus viirusevastaste meetmete karmistamisele. Kui kuu alguses soovis meetmete karmistamist 45%, siis detsembri keskpaigas juba 49% vastajatest. Vastanutest 74% püsib enda sõnul ka kergemate külmetushaiguse sümptomite ilmnemisel kodus ja kannab maski. 57% inimestest väldib ühistranspordi kasutamist ning 64% üritusi ja koosviibimisi.
COVID-19 vastu oleks valmis kohe ennast vaktsineerima 50 protsenti vastajatest. 21% protsenti ei oska veel seisukohta võtta (+4%). Kuuga suurenes 4% nende inimeste osakaal, kel puudub soov vaktsineerida – valmisoleku näitaja on ligi 8% madalam kui oktoobris ja novembris. „Vaktsineerimise valmisolek on kõrgem meeste ning vanemate kui 65-aastaste seas ning madalam eelkõige naiste ja 25-49-aastaste elanike seas. Peamiseks vaktsineerimise motiiviks on arusaam, et piisava vaktsineerimisega hõlmatuse korral saame kõik naasta tavapärase elu juurde ning riskirühma kuulumine,” ütles Karin Reivart.
Nende inimeste osakaal, kes enda sõnul COVID-19 vastu vaktsineerida ei soovi, suurenes kuuga 5%. Oluline on, et põhimõtteliste vaktsineerimise vastaste osakaal kõikidest vastajatest püsib ca 4% juures (+1%). Valdavalt ollakse mures COVID-19 vaktsiinide ohutuse pärast ning 18% protsenti elanikest väljendab ebakindlust just uute vaktsiinide omaduste suhtes.
COVID-19 teadusnõukoja liikme, käitumisteadlase ja psühholoogi Andero Uusbergi sõnul on rõõmustav, et iga teine eestimaalane on valmis end vaktsineerides pandeemiaga võitlust hõlbustama. “Samas on täiesti mõistetav, et paljude inimeste jaoks on vaktsiinide kohta infot ja kogemusi otsustamiseks veel liiga vähe. Info ja kodumaiste kogemuste lisandumisel võiks usaldus vaktsiinide suhtes järk-järgult suureneda,” märkis Andero Uusberg.
Suurenenud on töötavate inimeste osakaal, kelle töökoormus on koroonaviiruse tõttu vähenenud – töökoormus on vähenenud 25%-l (+5%). Mingit mõju pole koroonaviirus avaldanud 47% inimeste töökoormusele. Jätkuvalt on kaugtöö tegemise võimalus vaid kolmandikul Eesti elanikest – eelkõige eestlastel, kellest 36% saavad teha kaugtööd, teisest rahvusest elanikest on selline võimalus vaid 15%-l.
Enda või pere sissetulekud on koroonaviiruse tõttu vähenenud 45% elanikest (+4%). Kõrgeim oli sissetulekute vähenemine eriolukorra ajal, mil sissetulekute vähenemist tunnistas üle 50% elanikest. Endiselt püsib oluline erinevus eestlaste ja teisest rahvusest Eesti elanike vahel – kui eestlaste seas on sissetulekute langust tunnetanud 40%, siis teisest rahvusest elanike seas 54%. 23% elanike hinnangul on neil praeguste sissetulekute juures raske või väga raske hakkama saada, teisest rahvusest elanike seas 29%-l ning Ida-Virumaa elanikest 31%-l.
Küsitluse tellis sotsiaalministeerium ja viis läbi Turu-uuringute AS. Küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 14.-16. detsember.
