Raseduskriisi nõustamine aitab sünnituseelse hirmuga toime tulla
Enamasti jõuavad raseduskriisi nõustamisele naised perearsti või ämmaemanda suunamisega, kuid tasulisele vastuvõtule võib pöörduda ka ise.
„Spekter teemadest, millega minu poole pöördutakse, on väga lai, alates sellest, kuidas valmistuda sünnituseks, kuni selleni, kuidas tulle toime leinaga lapse kaotamise puhul või kuidas jagada vastutust peres, kuhu on sündinud esimene laps. Samuti tegelen nõustamisega viljatusraviperioodil, perede ja naiste toetamisega planeerimata raseduse valikuolukorras, aga ka meeste nõustamisega, kuidas mõista ja toetada naist raseduse ajal ja sünnituse järgselt toimuvate muutuste puhul,“ sõnab Confido Meditsiinikeskuse raseduskriisi nõustaja Kristi Kuura.
Täna toimub osa vastuvõtte veebi või telefoni teel, osa aga endiselt ka näost-näkku. Kõik esmased vastuvõtud algavad anamneesi võtmisega: klient kirjeldab vastuvõtule pöördumise põhjuseid, varasemaid muresid ja nende ravi, kuidas ta nõustajani jõudis ja mida nõustamiselt ootab. „Kaardistame ära ka kliendi ressursid, näiteks tema tugivõrgustiku: millised on inimest ümbritsevad suhted, kes ja kuidas teda veel toetada saab. Edasi sõnastame probleemi ja eesmärgid ning asumegi sekkumiste juurde,“ kirjeldab Kuura nõustamisprotsessi.
Nõustamisperioodi pikkus on väga varieeruv. Piisata võib ühest korrast, näiteks kui ootamatu raseduse puhul on kiiresti vaja langetada otsus raseduse jätkamise või katkestamise osas, aga naine võib vajadusel nõustamisel käia kogu raseduse vältel ja ka sünnitusjärgsel perioodil. „Mured, millega minu poole pöördutakse, on väga erinevad ja lähenen igale kliendile individuaalselt, seega kujuneb nõustamisprotsess välja vastavalt kliendi vajadustele ja soovidele,“ ütleb Kuura.
Silmatorkavaid muutusi seoses viiruse levikuga ei ole, kuid nii nagu ühiskonnas laiemalt on praeguses ajas ärevust rohkem, on seda ka rasedate ja sünnitajate seas. „Kui eelmisel kevadel olid naised selles mõttes eriti raskes seisus, et nende partneritel keelati sünnitusele kaasaminek täiesti ootamatult, siis täna on olukord parem – mehed saavad sünnitusel kaasas olla, kuid ei saa hiljem pikalt haiglasse jääda. Sellega aga saavad naised juba varakult arvestada ja mõelda ette, mida nad vajavad, et sünnitusest taastumine võimalikult kergelt läheks. Üldiselt teab iga naine ise enda vajadusi kõige paremini, minu kui nõustaja roll on see nendega läbi arutada,“ ütleb Kuura.
Sünnituse ettevalmistuse juures on palju abi perekooli loengutest, erinevatest veebikursustest ja ämmaemandaga küsimuste läbirääkimisest – informeeritus ja ettevalmistus aitab ärevust maandada ja selgitada välja naise ja pere ootused.
Oma tööst rääkides kinnitab Kuura, et iga kohtumine on omamoodi südamlik ja meeldejääv. „Kõige emotsionaalsemad on aga need lood, kus pere on kaotanud lapse kas raseduse lõpufaasis või sünnib laps surnult. Nende peredega käime koos läbi kogu leinaprotsessi ja tervenemise teekonna. Kui see pere siis uue lapse tulekuks valmis on ja neile sünnib terve laps, siis see rõõm ja tänutunne, mis neid valdab, on väga eriline,“ rõõmustab Kuura võimaluse üle peresid tähtsa elusündmuse juures aidata.
Eestis on täna umbes 12 raseduskriisi nõustajat, kuid uus lend on kohe varsti lõpetamas ja sealt lisandub neid väärt spetsialiste veelgi. Raseduskriisi nõustaja lisaväljaõppe, mis kestab kaks ja pool aastat, saavad omandada näiteks psühholoogi, vaimse tervise õe, ämmaemanda või hingehoidja väljaõppega isikud. Lisaks põhjalikule nõustamisettevalmistusele saavad raseduskriisi nõustajad süvendatud teadmisi kriisi- ja leinanõustamisest ning psühhotraumatoloogiast. Suur rõhk väljaõppes on ka reproduktiiv- ja seksuaaltervise teadmiste omandamisel.