Diabeedi varajane avastamine aitab tõsised tagajärjed ära hoida

Enamasti elusstiilist tingitud teise tüübi diabeeti haigestumine kasvab hoogsalt. Salakaval haigus kulgeb paraku esmalt ilma tugevate sümptomiteta, kuid just sel hetkel oleks igapäevaste harjumuste kohandustega võimalik diabeedi kujunemine ära hoida. Apteeker selgitab diabeedi tekkepõhjuseid, murrab väärarusaamu ja jagab nõuandeid, kuidas diabeedi riski vähendada.

Pärnu Ristiku BENU apteegi proviisor Margot Lehari sõnul on diabeet üks tuntum ja enam levinum ainevahetushaigus maailmas, mille tõttu on väga palju inimesi elu kaotanud või invaliidistunud. “Diabeedi korral ei suuda kõhunäärme rakud insuliini toota, insuliini on vähe või on rakkude reaktsioon insuliinile häiritud. Kuid just insuliini ülesanne on viia toidust saadud energia, glükoosi näol rakkudesse. Diabeedi korral jäävad rakud vähese insuliini tõttu nälga ning veresuhkur püsib kõrgena,” selgitas apteeker.

Liigne magusa söömine otseselt diabeeti ei põhjusta

Apteekri sõnul magusa söömine diabeeti ei põhjusta. “Küll aga koormab üleliigne magusa söömine maksa, soodustades rasvmaksa teket ning on seotud ülekaaluga ja vitamiinide defitsiidiga, eelkõige B-grupi vitamiinidega. B1-vitamiin osaleb suhkrute ümbertöötlemisel ning kui suhkruid on liiga palju, tekib vitamiinipuudus,” toob Lehari liigse maiustamise otsesest mõjust näite.

Vähenenud liikumisharjumused ja ülekaal kimbutavad järjest rohkem inimesi ning ebatervislikud eluviisid soodustavad teist tüüpi diabeedi teket. “Teist tüüpi diabeeti põevad enamasti vanemad, ülekaalulised ning mitme kaasuva haigusega inimesed. See diabeedi vorm ilmutab end täiskasvanuna või vanemas eas ning tihtipeale kaasneb vererõhu-ja südamehaigustega,” iseloomustas Lehari ning lisas, et üle 70. aastastest on juba iga kümnes inimene diabeetik.

“Kõrge iga ning rasvumine on teist tüüpi diabeedi peamised riskifaktorid. Seepärast võib  haiguse ennetamisel ja leevendamisel abi olla nii kehakaalu normis hoidmisest, õigest toitumisest ja suitsetamisest loobumisest,” kirjeldas Lehari.

Elustiilist tingitud diabeedi leevendamiseks soovitab apteeker süüa rohkem kiudaineid ja aeglaselt imenduvaid süsivesikuid: täisteratooted, köögivilju ja putrusid. “Kolesterooli ja triglütseriidide taseme kontrolli all hoidmiseks tuleks diabeetikul piirata rasvase toidu söömist, vältida magusat ja alkoholi ning regulaarse mõõduka füüsilise koormusega proovida hoida kontrolli all nii kehakaalu kui veresuhkru taset,” tõi Lehari näiteid elustiili muutustest, mida diabeedi puhul järgima peaks.

Esimest tüüpi diabeet on enamasti pärilik ja seda ei saa ära hoida

90 protsenti kõigist diabeetikutest põevad elusstiilist tingitud teise tüübi diabeeti ning kordi väiksemal hulgal inimestel on päriliku iseloomuga esimese tüübi diabeet. “Esimese tüübi diabeedi korral ründavad keha enda rakud insuliini tootvaid kõhunäärme rakke ning nahaalused insuliini süstid on diabeetikule ainsaks elupäästvaks raviks,” kirjeldas Lehari haiguse olemust.

Esimest tüüpi diabeeti ei saa ennetada ega ära hoida. “Haiguse tekkepõhjus pole veel päris selge ning on teataval määral geneetiliselt päritav, aga miks geenirike avaldub, pole tänaseks teada,” rääkis Lehari ja lisas,et erinevalt elustiilist tingitud teise tüübi diabeedist on esimest tüüpi diabeeti põdevad inimesed üldiselt saledad ja haigus avaldub juba varajases koolieelses väikelapse -või teismeeas.

Missugused on esimesed diabeedi tundemärgid?

Esimest tüüpi diabeedi puhul on apteekri sõnul esmasteks sümptomiteks sagedasem urineerimine, janu, väsimus, söögiisu tõus ja näljatunne, kuid samal ajal kehakaalu langus ja ähmane nägemine. “Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, atsetoonilõhn hingeõhus, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired,” iseloomustas Lehari ja lisas, et sellised sümptomid on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugelearenenud staadiumis ketokehade ehk rasvade lagunemisel tekkinud ainete mõjul.

Elustiilist tingitud teist tüüpi diabeet võib Lehari sõnul välja kujuneda täiesti salamisi ja nii ei pruugi inimene mingeid muutuseid tunnetada. “Tihtipeale tuleb kõrge veresuhkru näit juhuslikult välja hoopis teiste haiguste diagnoosimisel, näiteks kõrge vererõhu või liigesehädadega arsti poole pöördudes”, selgitas Lehari.

Kuna teist tüüpi diabeet on enamasti ennetav ja elustiili muutustega ära hoitav, siis on varajane muutuse avastamine väga oluline.  “Pärast 45. eluaastat peaks veresuhkrutaset kontrollima igal aastal,” rõhutas Lehari.

Avastatamata diabeet võib viia püsiva tervisekahjustuseni

Apteekri sõnul on diabeet salakaval haigus. “Kui ignoreeritakse oma kõrget suhkrunäitu pikemat aega, kahjustab liigne suhkur närve ja veresooni ning nii võib jääda ilma nägemisest kui ka jalgadest ja lõpuks tekib ka neerupuudulikkus,” loetles Lehari ja lisas, et tekkinud kahjustust ei saa tagasi pöörata ning sellepärast ei tohi diabeeti kunagi jätta ravimata.

Apteeker rõhutab, et diabeetik peaks laskma igal aastal kontrollida oma silmapõhju, valgu sisaldust uriinis, veresuhkru näitu veeniverest ja jalgade tundlikkust. Lisaks on oluline panna suuremat rõhku suuhooldusele.

Eesti Diabeediliidu andmetel põevad Eestis diabeeti umbes 70 000 inimest ning see on pidevalt kasvav näit. Lisaks on hinnanguliselt 140 000 inimesel eeldiabeet, mille puhul on õigeaegsete elustiili muudatusega võimalik diabeedi väljakujunemine ära hoida.