KUULA RAADIO 2 SAADET “R2 PULSS” I Millal näidata sünnimärki arstile?
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja The Health Clinic kirurg dr. Sander Kütner rääkis Robin Juhkentalile Raadio 2 saates „R2 Pulss,“ kas päevitamine kujutab endast ohtu ning selgitas, et tegelikult on sündides väga väikesel protsendil inimestest sünnimärgid olemas. Ka tõi Sander välja sünnimärgi ABCDE ja lükkas ümber müüdi vigastada saanud sünnimärgi kohta.
Kõike saab teha mõistlikult
Sander tõdeb, et kui rääkida päevitamisest, siis ta ei ütle, et see on kahjulik, aga kõike saab teha mõistlikult. Ta selgitab, et uuringud on näidanud, et ülemäärane või liiga järsk UV-kiirgus on nahale kahjulik ning päevitamise soovitused on sellised, et UV-kiirgus võiks olla maksimum keskpäeval ehk hommikust, võibolla 10-16 pärastlõunal. „Aga me teame ju, et me ei lähe randa peale kella nelja või enne kella kümmet. Käime sellel põhiajal rannas päevitamas,“ sõnab ta ja lisab, et teine asi on solaariumid, mis annavad kõrge UV-kiirguse ja on samuti ohtlikud. Seega peaks solaariumites käima mõistlikult ja ülemäärane solaarium seda ei ole.
Inimesed on muutunud teadlikumaks ja käivad rohkem nahaarsti vastuvõtul
Sander selgitab, et sündides on väga väiksel protsendil inimestest sünnimärgid olemas – see näit on umbes 1% ning seega on sünnimärgi nimetus täiesti eksitav. Enamus sünnimärke tekivad kuskil 20-40. aasta jooksul, keskmiselt on inimesel 30-40 sünnimärki, aga mõnel ka rohkem. „On ka 500-600, see arv võib olla väga erinev,“ räägib ta ja lisab, et päike sünnimärke ei tekita, aga teatud rolli UV-kiirgus siiski mängib. Oma osa on ka geneetikal ning hormoonidel. „Sünnimärgi tekkel on multifaktorialane kombinatsioon. Inimestel, kellel on rohkem sünnimärke, on suurem võimalus, et need on nii-öelda muutunud ja düsplastilised – seega need inimesed peaksid olema ettevaatlikumad,“ lausub Sander.
Viimase 10 aasta taguse ajaga on Sanderi sõnul tõusnud ka nahavähi juhtumid, kuid suurt osa mängib seal asjaolu, et inimesed on muutunud teadlikumaks ja käivad rohkem nahaarsti vastuvõtul. Haige tavaline käik võiks tema sõnul ollagi nii, et patsient käib enne nahaarsti juures ja alles siis tuleb tema juurde. „Tänapäeval on ka sellised pildi teel nahaarsti konsultatsioonid, kus tehakse foto nahakahjustusest või sünnimärgist, mis saadetakse dermatoloogile, kes vaatab selle üle ja annab oma hinnangu sellele. Nahavähi avastamine on kindlasti paranenud,“ tõdeb ta ja lisab, et nahaarstid vaatavad nahakahjustused dermatoskoobiga üle, mis patsiendile kuidagimoodi valu ei valmista. Teine variant on pildi teel, kus tehakse foto ja saadetakse see nahaarstile. „Edasine käsitlus käib nii, et kui nahalesioon või muutus tundub nahaarstile kuidagi selline, mis võib muutuda kunagi pahaloomuliseks ehk ta on atüüpiline või displastiline, siis nende eemaldamiseks tavaliselt nahaarst suunab patsiendi edasi kirurgile ja selle eemaldamine käib reeglina kirurgi vastuvõtul,“ selgitab Sander.
Sander lükkab ümber ka müüdi, mis on inimeste seas üsna levinud. Nimelt kardetakse, et kui sünnimärki vigastada, tuleks kohe nahaarsti juurde pöörduda. „Kui sünnimärk on selline, mis hakkab ise veritsema või sügeleb hästi palju, siis need on asjad, mis võiksid viidata sellele, et seal on mingisugune atüüpia või oht pahaloomulisusele. Kui sa aga lihtsalt vigastad tavalist sünnimärki, siis selles midagi ohtlikku otseselt ei ole,“ räägib ta.
Sander toob välja ka sünnimärgi jälgimise ABCDE:
A nagu asümmeetria ehk kui see sünnimärk ei ole enam ümar või ovaalne, on sellise ebamäärase kujuga, siis see on kindlasti üks ohumärk.
B tähe all võiks mõelda border`i ehk piiri peale, mis tähendab seda, et kui piir on muutunud hägusaks, ei ole enam terav, siis on see teine ohumärk.
C nagu color ehk värvimuutuse all mõeldakse eelkõige seda, kui sünnimärgi sisse tekib erinevaid värvikombinatsioone. „Siin ei ole mõeldud seda, et kui sünnimärk on tumepruun või must, siis on ta paha, aga kui tekivad erinevad pigmendilaigud ühe sünnimärgi sisse, siis see võiks olla üks ohumärk,“ selgitab kirurg.
D ehk diameeter, normaalselt võiks sünnimärk olla 1-3 millimeetrise läbimõõduga. Kui see on üle 5-6, siis seda loetakse Sanderi sõnul ka üheks selliseks sümptomiks, mida võiks lasta uurida.
E on evolutsioon ehk kui sünnimärk muutub, kas oma suuruselt, kujult, värvuselt, nahapinna kõrguse osas, siis need on kõik sellised asjad, mis vajaksid tähelepanu.
