Millised sümptomid esinevad D-vitamiini puuduse korral?

Eestis elavatel inimestel kipub olema väga madal D-vitamiini tase. See on väga laialt levinud ning isegi suvekuudel on siinsetel inimestel liiga madal D-vitamiini tase. D-vitamiini puudus soodustab sagedasi haigestumisi ülemiste hingamisteede viirushaigustesse, väsimuse, jõuetuse, kurnatuse, depressiooni ja veel palju teisigi haigusi või seisundeid. Sagedased haigestumised, väsimus ja luumurrud – need on vaid üksikud sümptomitest, mis võivad viidata D-vitamiini puudusele. Anname artiklis ülevaate, kuidas tunda ära D-vitamiini puudust, miks see üldse tekib ja kuidas selle teket vältida.

Mis on D-vitamiin?

Sageli kutsutakse seda ka päikesevitamiiniks, sest päikese ehk ultraviolettkiirguse (UVB) toimel läbi naha tekib organismis D-vitamiin. Kolekaltsiferool ehk D-vitamiin on laialdase toimega rasvlahustuv vitamiin. D-vitamiin oma olemuselt tegelikult hormoon, millel on inimkehas palju ülesandeid.

Millised on D-vitamiini puuduse tunnused?

Sageliesinevad D-vitamiini puuduse sümptomid on järgmised:

• jõuetus, kurnatus, väsimus;
• ülemiste hingamisteede viirushaigustesse tihti haigestumine;
• depressioon, millele eelneb kurvameelsus;
• luu- ja lihasvalud;
• lihasnõrkus;
• luumurrud;
• kõrge vererõhk;
• halb tasakaal.

Keda ohustab D-vitamiini puudus?

Imetavatel emadel ning rasedatel naistel on suurem D-vitamiini vajadus. Mõni aeg tagasi usuti, et kõige rohkem on ohustatud D-vitamiini puudusest vanemad inimesed, aga praeguseks on leidnud kinnitust, et vitamiin D puuduse riskirühmas on kõik Eestis elavad inimesed, olenemata vanusest ja soost.

D-vitamiin aitab täiustada sportlikku sooritusvõimet, mille tõttu võiks olla normist suurem D-vitamiini varu regulaarselt tugeva koormusega sportivatel inimestel. Nii tuleb organism pingutusega paremini toime.

Milliseid haigusi võib põhjustada D-vitamiini puudus organismis?

Mitmed haigused võivad olla põhjustatud D-vitamiini pikaajalisest puudusest. D-vitamiini puudus mõjutab inimkeha nii, et selle korral lülitatakse alguses välja vähemolulised ning hiljem juba olulised funktsioonid. D-vitamiini puudus põhjustab järgmisi haigusi:

• luude pehmenemine ehk osteomalaatsia;
• luuhõrenemine ehk osteoporoos;
• vähk;
• diabeet;
• sclerosis multiplex;
• autoimmuunhaigused nagu reumatoidartriit;
• südame- ja veresoonkonna haigused.

Milline on normaalne D-vitamiini tase?

D-vitamiini sarnase taseme hoidmine terve aasta vältel on väga tähtis. Optimaalne D-vitamiini tase veres on aasta läbi 75–125 nmol/l. Sportlaste puhul soovitatakse D-vitamiini taset hoida veidi kõrgemal ehk 100–125 nmol/l juures, et tagada efektiivne sportlik sooritusvõime.

Kui D-vitamiini näitajad on 25 nmol/l või madalamad, nimetatakse seda kriitiliseks defitsiidiks. Niivõrd madala näitaja juures lülitab keha välja mitmed olulised süsteemid, mille hulka kuuluvad immuunsüsteemi toimimine ja luuainevahetus.

Tartu Ülikoolis viidi läbi uuringud, mis kinnitasid, et ligi 80% eestimaalastest kannatab D-vitamiini puuduse käes.

Millised faktorid mõjutavad D-vitamiini taset organismis?

Ülekaalulisus – rasvunud ja ülekaalulistel inimestel esineb D-vitamiini puudust palju sagedamini kui normaalkaalulistel inimestel. Ülekaaluliste inimeste puhul on probleemiks see, et organism ei saa D-vitamiini rasvkoest kätte, olenemata sellest, et reserv on suur. Inimesed, kes on rasvunud või ülekaalulised ja kelle kehamassiindeks on üle 30, peaksid tarbima D-vitamiini suuremas koguses.

Geograafiline asukoht – kuna Eesti asub põhjapoolkeral, täpsemalt 59 laiuskraadil, on see ka peamine põhjus, miks isegi suvine päike ei ole meil piisavaks D-vitamiini allikaks. See annab ka lihtsa põhjuse, miks eestlastel on üldjuhul D-vitamiini tase liiga madal.

Vanus – mida vanemaks inimene saab, seda vähem tõhusalt sünteesib nahk D-vitamiini, mistõttu on defitsiit on kerge tekkima. Alates 70. eluaastast suudab inimkeha toota D-vitamiini 75% vähenenud võimega.

Elustiil – peale suve on D-vitamiini puudus üsna tihtiesinev, sest inimesed viibivad järjest vähem keskpäevasel ajal õues. Samuti aitab D-vitamiini puudusele kaasa see, et paljud hobid on kolinud siseruumidesse, näiteks jõusaalid.

Rasedus – raseduse ja imetamise ajal esineb naistel suurem D-vitamiini vajadus.

Päikesekaitsekreemid – nahavähi ennetamiseks soovitavad nahaarstid tungivalt kasutada päikesekaitsekreeme. Päikesekaitsekreeme kasutades väheneb sellega seoses ka D-vitamiini süntees nahas.

Toitumine – D-vitamiini imendumist vähendavad mitmed tegurid. Nende hulka kuuluvad liiga kiudainerikas toit, kohviga liialdamine – rohkem kui kolm tassi päevas, alkoholiga liialdamine, taimetoitlus.

Mitmed ravimid ja haigused – D-vitamiini imendumine on raskendatud teatud ravimite tarvitamisel, näiteks kolesteroolitaset langetavad ravimid. Samuti maovähendusoperatsiooni läbinud patsientidel, peensoole haiguste korral, näiteks tsöliaakia ja põletikulised soolehaigused raskendavad D-vitamiini imendumist.

Raua defitsiit – D-vitamiini omastumine väheneb, kui organismis esineb rauapuudus. Näitajad võivad jääda alla soovituslikku normi ka regulaarsel D-vitamiini tarvitamisel.

Tõmmu nahatoon – Naha võime toota D-vitamiini päikesevalguse ehk UVB-kiirguse toimel on seda väiksem, mida rohkem on nahas pruuni pigmenti melaniini.

Kui palju tuleks võtta D-vitamiini?

Eestis soovitatakse D-vitamiini manustamise koguseid eagruppide kaupa. Järgnevad on soovituslikud profülaktilised päevaannused:

• nooremad, kui 1-aastased lapsed 400-1000 IU;
• 1-3-aastased lapsed 600-2500 IU;
• 4-8-aastased lapsed 600-3000 IU;
• 9-70-aastased 600-4000 IU;
• Imetamise ja raseduse ajal on soovituslikud päevaannused sarnased 9-70-aastastega.

Normkaalulise inimese puhul on sobilik D-vitamiini annus vähemalt 2500 IU. Ülekaaluliste või rasvunud inimeste puhul on sobilik D-vitamiini päevane annus on 4000 IU. D-vitamiini annuse sobilikkust saab kindlaks teha vereanalüüsiga.

Millist D-vitamiini tarvitada?

Kuna apteekides on D-vitamiini valik suur, siis õige otsuse tegemine võib tunduda keeruline. D-vitamiini preparaate on saadaval tableti, kapsli ja tilga kujul. Parima imenduvuse tagab D-vitamiin õli kujul, sest see on rasvlahustuv vitamiin.

D-vitamiini püsiv tase saavutatakse siis, kui on möödunud 4 kuud, aga mõjuma hakkab see juba mõne päeva möödudes.

Valitud D-vitamiini annuse sobivust hindab kindlalt ainult vereanalüüs.

Mida teha D-vitamiini puuduse korral?

Inimorganism ei kogu D-vitamiini varusid pikaks ajaks, mistõttu peavad Eestis elavad inimesed tarvitama D-vitamiini aastaringselt. D-vitamiini vaeguse raviks peab kasutama D-vitamiini preparaati.