Tervise Arengu Instituut korraldab rahvatervishoiu konverentsi „Teadus tervise selja taga“

Täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud 2022. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise küsitlusuuringu andmetest selgub, et vaimse tervise probleemid on kahe aasta jooksul muutunud sagedasemaks: hinnanguliselt iga neljas 16–64 aastane tunneb tavapärasest suuremat stressi või depressiivsust ning iga seitsmes kasutab antidepressante või rahusteid.

TAI iga kahe aasta järel läbiviidava küsitlusuuringu tulemused peegeldavad mitmetes näitajates pandeemia ja äreva välispoliitilise olukorra mõjusid. Pikaajalises vaates on rahvastiku enesehinnanguline tervis siiski paranenud – hea või üsna hea tervisega oli 2022. aastal vastanutest 58,5%, 2012. aastal aga vaid 50,9%. „Siiski on pikaajalisi terviseprobleeme ligi pooltel Eesti 16–64-aastastest elanikest ning 13% vastanutest piiravad terviseprobleemid oluliselt ka igapäevategevusi. Oluliselt on kasvanud töölt või koolist haiguse tõttu puudumine, samas on arstiabi kasutus pandeemia taustal mõnevõrra vähenenud,“ kommenteeris tulemusi TAI uuringu läbiviija, vanemteadur Rainer Reile. „Kuigi juba 2020. a tulemused osutasid stressi ja depressiivsuse probleemide kasvule, siis mõlema näitaja halvenemine 2022. a andmetes torkab silma just meestel puhul. See, et iga neljas mees tunneb tavapärasest suuremat stressi ja depressiivsust, võiks olla tunnetuslikult seotud ka 2022. a alanud sõjategevusega Ukraina pinnal“.

Tervisenäitajatest on jätkuvalt väga probleemne liigne kehakaal ja seda eelkõige meestel. Kuigi tervikuna olid rohkem kui pooled (52,7%) kõigist 16–64 aastastest vastanutest kas ülekaalus või rasvunud, siis soolised erinevused liigse kehakaalu puhul on suured (61,0% meestest vs. 46,8% naistest) ning need on ajas kasvanud.

Positiivse suundumusena leiti uuringus, et igapäevasuitsetajate osakaal (15,9%) on langenud seniste uuringute aegreas kõige madalamale tasemele – veel 2012. a suitsetas igapäevaselt iga neljas (26%) 16–64 aastane Eesti elanik. „Igapäevasuitsetajate osakaalu kiire langus on vähemalt osaliselt selgitatav asenduefektiga, sest alternatiivsete tubaka- või nikotiinitoodete kasutamine on kasvanud: näiteks nikotiinipatjade igapäevaseid kasutajaid 16-24 aastaste meeste seas oli juba ligi 14%“ kommenteeris Reile.

Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel regulaarselt läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring annab järjepidevalt ühtsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja – käitumise kohta ning võimaldab jälgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ning uuringust saadav teadmine Eesti rahvastiku tervisenäitajate kohta on oluline sisend ka poliitikakujundamiseks.

Uuring viidi läbi veebi- ja postiküsitlusena 2022. aasta märtsist maikuuni ning selle valimisse kuulunud 5000 inimesest vanuses 16–64 eluaastat vastas 2426 inimest. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule. Uuring hõlmas järgmisi tervise ja tervisekäitumisega seotud valdkondi: terviseseisund, arstiabi kasutus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, toitumine, kehakaal ja liikumine, terviseriskid ja neid ennetav käitumine.

Valik uuringuandmeid on esitatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning põhjalikumat ülevaadet uuringu metoodikast ja tulemustest pakub TKU2022 kogumik TAI veebilehel.

27. aprillil avaldab TAI kogumiku “Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022”, mis annab ülevaate Eesti elanike tervisest, viimase kahekümne aasta muutustest tervises ja sellest, kuidas keskkond on muutunud. Aastaraamat sisaldab ka 2022. aastal läbiviidud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemusi, kajastades pikemaajalisi trende. Samal kuupäeval korraldab TAI lisaks rahvatervishoiu konverentsi„Teadus tervise selja taga“,kus arutatakse uute andmete valguses, kui terved me oleme, kust tervis tuleb ja kuhu see kaob, miks ühed on tervemad kui teised ning mida saame tervise hoidmiseks ära teha.

Ülevaade mõnedest tulemustest

• Oma tervist hindas heaks või üsna heaks 58,5% (57,7% meestest ja 59,1% naistest). Vastav näitaja oli eelmise uuringu ajal 2020. a kevadel 57,4% ning 2018. aastal 50,2%.
• Pikaajalisi terviseprobleeme esines 43,3% vastanutest ning igapäevategevusi oluliselt piiravaid terviseprobleeme 13% vastanutest
• ≥15 päeva haiguse tõttu töölt või koolist puudunuid 21,9%  (2020. a 13,8%  ja 2018. a 11,7)
• Perearsti külastuste langus (65,3% vs. 70,9% 2020. a), kuid arstiga telefoni teel konsulteerinute osakaalu tõus (40,1% vs. 28,5% 2020. a ja 21,6% 2018. a). Mõningane vähenemine ka eriarstiabi (52,1% vs. 54,8% 2020. a) ja vältimatu arstiabi (17,5% vs 19,5% 2020. a) kasutuses
• Üsna tihti/peaaegu alati tundis üleväsimust 47,1% (2020 – 44,9%) ja rohkem kui tavaliselt/talumatut stressi 26,0% (2020 – 21,1%) vastanutest. Stressitase on tõusnud seejuures eelkõige meestel:  kui 2020. a kevadel tundis tavapärasest suuremat stressi 17,1% 16-64.a meestest, siis 2022. a andmetes juba iga neljas (24,9%).
• Depressiivsusele viitavat masendust või õnnetuna olemist esines 29,7% vastanutest (2020 – 23,0%. ja 2018 – 17,4%). Kuigi depressiivsuse näitaja on kahe aasta võrdluses statistiliselt oluliselt tõusnud nii meestel kui naistel, on tähelepanuväärne selle suur tõus just meestel (26,1% vs 17,1% 2020; naistel 31,5% vs 26,0% 2020. a).
• Vastanutest oli igapäevasuitsetajaid 15,9% (21,0% meestest ja 12,1% naistest), juhusuitsetajad 7,4% (8,5% meestest ja 6,7% naistest). Viimase 10 aasta jooksul on igapäevasuitsetajate osakaal 16–64 a rahvastikus vähenenud ligi 40% (26,0% 2012. a).
• Viimase 12 kuu jooksul tarvitas alkoholi rohkem kui kord nädalas 19,1% vastanutest (17,6% 2020. a). Nii meestel (28,0%) kui naistel (12,6%) on see näitaja püsinud viimase kolme uuringulaine võrdluses sarnane.
• Liigse kehakaaluga ehk kas ülekaalus (kehamassiindeks ehk KMI 25,0–29,9 kg/m²) või rasvunud (KMI ≥30,0 kg/m²) on enam kui pool (52,7%) Eesti 16–64 a elanikest.
• Ligikaudu kolmandik vastanutest hindas oma praegust füüsilist vormi heaks või väga heaks, halva füüsilise vormiga vastajate osakaal oli 15,4%.