OLE TEADLIK I Õietolmuallergia kõrgajal peaksid allergikud olema tähelepanelikud ka toiduainete suhtes

„See tähendab, kui inimene on õietolmule allergiline, aga sööb näiteks pähkleid, milles on sarnased valgud kui õietolmus – siis võib tulemuseks olla immuunsüsteemi allergiline reaktsioon,“ selgitab ITK allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja dr Krista Ress.

Toored puu- ja juurviljad kui sagedased allergeenid

Sageli algab ristallergia segadusega, sest inimene märkab kartuli koorimisel või porgandi puhastamisel, et silmad valguvad vett täis ja nina tilgub. „See võib olla esimene sümptom algavast õietolmuallergiast,“ osutab dr Ress. „Kevadel ei pruugi kerget nohu ju märgata, sest siis on kõigil aeg-ajalt nohusid. Aga kuna toores kartulis ja porgandis on sarnased valgud kui kevadiste puude õietolmus, tekibki nendega toimetades reaktsioon.“

Kuna toores kartulis ja porgandis on sarnased valgud kui kevadiste puude õietolmus, tekibki nendega toimetades reaktsioon.

Eestis ongi sagedasemad ristallergiat põhjustavad allergeenid porgand, kartul, pähklid, õunad ja luuviljalised (nt ploomid, kirsid), aga ka herned. „Puu- ja juurviljad reageerivad just peamiselt toorelt. Kui neid kuumutada või küpsetada, siis kõrgel kuumusel valgustruktuur muutub ja tavaliselt nad enam kaebusi ei tekita,“ toob dr Ress välja. „Tõsi küll, pähklite korral kuumtöötlemine allergiat põhjustavaid valke sageli ei muuda ja seetõttu võivad pähklid kaebusi põhjustada ka kuumtöödeldult.“

Pähklite korral kuumtöötlemine allergiat põhjustavaid valke sageli ei muuda ja seetõttu võivad pähklid kaebusi põhjustada ka kuumtöödeldult.

Mõnedel juhtudel tajuvad inimesed ristallergia kaebusi kogu aasta vältel, eriti kui õietolmuallergia foon on väga tugev. „Samas mõnedel inimestel tekivad ristallergiakaebused ainult õitsemisperioodil ja näiteks talvel saavad nad õunu vabalt süüa,“ lisab allergoloog-immunoloog.

Mida teha, kui on ristallergia kahtlus

Kui õietolmuallergikul tekivad kaebused mõne toiduaine söömisel, tuleb seda arstiga arutada ja välja selgitada, kas edaspidi tuleks konkreetset põhjustajat vältida ning kas selleks puhuks on vaja eraldi allergiaravimeid võtta. Samas ei soovita doktor inimestel endale arutult piiranguid seada.

„Enda elu tasub lihtsamaks teha ja söömisel vältida ainult seda, mis tõesti kaebusi põhjustab,“ soovitab dr Ress. „Igaks juhuks ja ennetavalt mingeid toidupiiranguid seada ei tohiks. Milleks rikkuda meie niigi lühikest suveaega põhjendamatult karmide toidupiirangutega?!“

Enda elu tasub lihtsamaks teha ja söömisel vältida ainult seda, mis tõesti kaebusi põhjustab.

Ristallergiate diagnoosimisel on lisaks abiks nii nahatestid kui ka vereanalüüsid. „Kui inimene räägib oma kaebustest, siis tulenevalt erinevate toiduainete, puu- ja juurviljade või pähklite kuulumisest erinevatesse valgugruppidesse saame välja selgitada, millist õietolmuallergiat otsida,“ märgib dr Ress.

Ristallergiad tavaliselt ägedaid kaebusi ei tekita, reeglina piisab suu loputamisest ja vajadusel antihistamiinikumi võtmisest.