KÜSITLUS I Ligi pooled Eesti inimestest on midagi teinud oma vaimse tervise tugevdamiseks
Peaasi.ee tellitud küsitlusest selgus maikuus, et 48% inimestest on viimase kahe kuu jooksul teinud midagi, mis aitaks neil oma vaimset tervist tugevdada ja stressi maandada. Teistest rohkem on oma vaimse tervise tugevdamisse panustanud 15–29-aastased (61%) ja Tartumaa elanikud (66%).
„Võrreldes eelmise aastaga on pisut kasvanud nende inimeste osakaal, kes hoolitsevad oma vaimse tervise eest, kuid siiski pooled inimesed ei ole oma vaimse tervise heaks midagi teinud. Samuti teeb murelikuks, et mehed pööravad naistest vähem tähelepanu oma vaimsele tervisele,“ rääkis Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Ta toob ka välja, et kuigi 57% vastajaist teeb umbes pooltel toitumiskordadel tervislikke valikuid, siis meeste seas on naistega võrreldes poole rohkem neid, kes tunnistavad, et nende toitumine on väga harva tervislik.
Küsitlusest selgus, et 44% vastajaist ei pühenda päevas üldse aega positiivsete emotsioonide juurde tekitamisele ning 40% ei pühenda üldse aega mõnusaks suhtlemiseks. Kõige tagasihoidlikumalt panustavad oma aega positiivsete emotsioonide juurde tekitamisele ja headele suhetele 30–49-aastased.
Positiivsete emotsioonide loomine
„Positiivsete emotsioonide loomine on kindel investeering vaimsesse tervisesse. Katsetest on ilmnenud, et kui ühe nädala jooksul iga päev kirjutada üles kolm asja, mis sel päeval läks hästi ja tekitas positiivseid emotsioone, siis tõuseb õnnelikkuse tase ning see võib püsida kõrgemal veel kuus kuud hiljemgi,“ selgitas Anna-Kaisa Oidermaa.
Tema sõnul on heade emotsioonide ja suhete kõrval oluliseks vaimse tervise vitamiiniks ka päevased puhkehetked ja liikumine.
Hingetõmbepausid
„Küsitluse tulemused päevaste hingetõmbepauside osas on pigem positiivsed. 66% vastajaist võtab päevaseks puhkehetkeks aega umbes 15-60 minutit. Ka liikumisharjumuse osas on näitajad pigem rõõmustavad, sest 40% vastajatest võtab liikumiseks enamasti päevast rohkem kui tunni ja kolmandik inimestest ütles, et nende liikumiseks kuluv aeg jääb vahemikku 15 minutit kuni tund,“ rääkis Anna-Kaisa Oidermaa ning lisas „ Teadlikult liiguvad rohkem kui tund aega teistest rohkem just vanemad inimesed ja mitte-eestlased.“
Küsitlusest selgus ka, et 67% vastajatest leiab, Eestis ei pöörata inimeste vaimsele tervisele piisavalt tähelepanu.
- Peaasi.ee tellitud küsitluse viis läbi Socio uuringukeskus eesmärgiga selgitada välja, kuidas Eesti elanikud oma vaimse tervise tugevdamiseks kasutavad viit vaimse tervise vitamiini: positiivsed emotsioonid, head suhted, uni ja puhkamine, liikumine, tasakaalustatud toitumine.
