Õpetajate heaolu ja stressitaluvust saab praktiliste oskuste abil tulemuslikult parandada
Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellitud ja Balti Uuringute Instituudi poolt läbi viidud võrdlusgrupiga katseuuring näitas, et õpetajatel kasvas praktilise õppe tulemusena sotsiaal-emotsionaalne pädevus. See toetab õpetajate stressiga toimetulekut ja suurendab rahulolu tööga, millel on omakorda positiivne mõju õpilaste heaolule.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai sõnas, et piiratud ressursside tingimustes on eriti oluline panustada tulemuslikkust näidanud ennetustegevustesse, mis toetavad õpetajate ja seeläbi ka õpilaste heaolu. „Õpetajate vaimse ja emotsionaalse heaolu toetamine on kriitilise tähtsusega, sest nende roll on otseselt seotud meie laste ja noorte tuleviku kujundamisega. Praktiliste oskuste arendamine aitab õpetajatel paremini toime tulla tööpingega ja suurendab nende rahulolu oma tööga, mis omakorda peegeldub positiivselt ka õpilaste heaolus,“ lisas ta.
Õpetajate vaimse ja emotsionaalse heaolu toetamine on kriitilise tähtsusega, sest nende roll on otseselt seotud meie laste ja noorte tuleviku kujundamisega.
Eesmärgiga toetada laste ja noorte vaimset tervist ja hariduslike eesmärkide saavutamist, rahastas Sotsiaalministeerium 2023-2024. aastal täiendavalt õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamist ja hindamist. Esmalt valmis ülevaade rahvusvaheliselt ja Eestis kasutusel olevatest õpetajate sotsiaal-emotsionaalset pädevust arendavatest koolitustest ning seejärel toimus võrdlusgrupiga katseuuring hindamaks, milliseid sotsiaal-emotsionaalseid pädevusi arendavad Gordoni õpetajate kool ja Vaikuseminutite koolitusprogramm õpetajale. Lisaks töötati uuringu käigus välja ja testiti esmakordselt Eesti õpetajatele kohandatud sotsiaal-emotsionaalset pädevust mõõtvat tööriista.
“Laste vaimse tervise ja heaolu toetamisel on lastega töötavate spetsialistide, sh õpetajate sotsiaal-emotsionaalne pädevus praegusel ajal eriti aktuaalne, sest toetab nende stressiga toimetulekut, aitab vältida emotsionaalset läbipõlemist ja suurendab koolikeskkonna tajutavat heaolu,” tõi välja TAI laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel.
Laste vaimse tervise ja heaolu toetamisel on lastega töötavate spetsialistide, sh õpetajate sotsiaal-emotsionaalne pädevus praegusel ajal eriti aktuaalne, sest toetab nende stressiga toimetulekut, aitab vältida emotsionaalset läbipõlemist ja suurendab koolikeskkonna tajutavat heaolu.
Uuringu tulemused näitasid, et osalemine Vaikuseminutite programmides ja Gordoni koolitusel on aidanud õpetajatel arendada suhteoskusi, eneseteadlikkust ja enesejuhtimist, samuti parandada suhteid õpilastega ja suurendada tööalast rahulolu.
“Koolitustel osalenud õpetajate enda hinnangul paranesid märgatavalt nende sotsiaalsed ja kognitiivsed oskused. Gordoni õpetajate kooli programmi läbinutel paranes eriti suhtlusoskus, nii tööalane kui isiklikul pinnal, Vaikuseminutite koolitusprogrammi läbinutel paranes eriti enesejuhtimine, mis aitab hoida vaimset ja füüsilist tervist,” kommenteeris Balti Uuringute Instituudi uuringurühma juht Kats Kivistik.
Vaikuseminutite koolitusprogrammi läbinutel paranes eriti enesejuhtimine, mis aitab hoida vaimset ja füüsilist tervist.
Tulemuste põhjal soovitab uuringurühm Haridus- ja Teadusministeeriumile ning kohalikele omavalitsustele võimaldada õpetajatel tasuta või soodsa hinnaga osaleda nimetatud koolitusprogrammides. Samuti on soovitatav suurendada koolide juhtkondade teadlikkust sotsiaal-emotsionaalsest pädevusest ja luua selle rakendamist toetav organisatsioonikultuur.
Üks Vaikuseminutite koolitustel osalenud õpetaja jagas oma kogemust: “Olin loobumas õpetajaametist, aga see koolitus on andnud mulle tööriistad ja hetkel tunnen, et saan vist jälle hakkama. Olin jõudnud sinnamaani, et ei saanud tööga hakkama. Nüüd suudan säilitada rahu ja hetkel väga ei kaalu õpetajaametist loobumist.”.
- Uuringu tulemustega on võimalik täismahus tutvuda TAI kodulehel.