Apteeker annab nõu: kuidas maandada stressi ja toetada oma vaimset tervist
Kiire ja väljakutseid täis igapäevaelu toob endaga paratamatult kaasa kõrgendatud stressi olukordasid. Millised on levinumad vaimse tervise häiretele viitavad sümptomid ja kuidas saab käepäraste vahenditega stressi maandada ja oma vaimset tervist turgutada, räägib vaimse tervise kuul Saku Tervisekeskuse Benu apteegi farmatseut Anton Ojamaa.
Farmatseudi sõnul on vaimse tervise häired Eestis kahtlemata aladiagnoositud vaatamata tõsiasjale, et neile viitavad sümptomid on ühiskonnas laialt levinud. “Kõige tüüpilisemad vaimse tervise häiretele viitavad sümptomid on kiire väsimus, nõrkus, keskendumis- ja sooritusvõime langus. Kui teid kimbutab kõrge tundlikkus olukordade suhtes, mis väljendub kergesti tekkiva ärrituvuse ja hiljem ärevusena, järskude meeleolu muutuste, üldise töövõime halvenemisena, huvi ja rõõmu puudumisena ning võimetusena elu nautida, siis on aeg midagi ette võtta,” rõhutab Ojamaa.
Ojamaa juhib tähelepanu, et muret tasuks tunda kui eelpool nimetatud sümptomid esinevad korduvalt ja järjepidevalt, sest pikaajaline vaimne stress hakkab ühel hetkel mõjutama ka füüsilist tervist.
“Vaimse tervise häiretega puutuvad kokku kõik, kellel on suur töö- või õppimisega seotud stress, mistõttu on depressioon ja ärevushäired täiskasvanud rahvastiku seas laialt levinud. Murettekitav statistika toob välja, et riskirühmas on eriti noored täiskasvanud vanuses 18-29. Väga oluline on märgata haavatavat noort inimest enda kõrval ja olla talle toeks,” tuletab Ojamaa meelde.
Vaimset tervist toetab tasakaalustatud elustiil
Igaüks saab oma vaimset tervist toetada mõistlikult tasakaalustatud elustiiliga, kus argikohustuste kõrval on igapäevaselt omal kohal füüsiline liikumine, meeldiv suhtlemine sõprade ja sugulastega, tervislikud eluviisid, piisav puhkus ja positiivne mõttemaailm. “Ei pea tingimata maratoni jooksma, aga iga päev võiks teha vähemalt pooletunnise jalutuskäigu või tegeleda paar korda nädalas aktiivsemalt meelepärase spordialaga,” rõhutab Ojamaa mõõduka füüsilise koormuse vajalikkust.
Negatiivseid emotsioone aitab farmatseudi sõnul ohjata üleküllastunud inforuumi kontrollitud tarbimine ja kurbade uudiste lugemise piiramine. Samuti on oluline järgida tervislike eluviiside algtõdesid nagu tasakaalustatud toitumine, piisav puhkus ja uni ning kahtlemata tervistkahjustavate meelemürkide vältimine.
“Vaimu hoiab värskena aeg ajalt millegi uue ja huvitava lugemine või õppimine. Keha toetavad erinevad pingeid maandavad lõdvestus- või hingamisharjutused ning ka massaažis käimine mõjub paljudele kosutavalt,” toob ta näiteid tegevustest, millega saab iga inimene igapäevaselt oma vaimset tervist toetada.
Abi saab vitamiinidest ja looduslikest vahenditest
Vaimse tervise probleeme võib soodustada vitamiinide ja mineraalainete puudus. “Närvisüsteemi jaoks on olulised mineraalained magneesium ja kaalium ning B-grupi vitamiinid. Samuti on meie põhjamaises kliimas, eriti sügistalvisel hooajal oluline, et organismis oleks piisavalt D-vitamiini,” selgitab farmatseut Ojamaa.
Apteekide tootevalikus leidub reeglina piisavalt lai valik toidulisandeid, kus on kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid juba kokku koondatud. Samuti leidub apteekide käsimüügis rahustavaid ja uinumist soodustavaid tablette ja tinktuure ning mitmeid üldtuntud kasulikke ravimtaimi sisaldavaid teesid.
“Laialt levinud uneprobleemide korral aitab hästi inimesele kehaomane hormoon melatoniin, mis soodustab uinumist ja loob võimaluse pikemalt magada. Katsetamist väärivad ka üsna tõhusaks osutunud üldse mitte ravimitega seotud meetodid nagu enda karastamine vaheldumisi külma ja sooja dušiga või päeval piisav värskes õhus viibimine,” ütleb Ojamaa.
Vaimse tervise probleemide ilmnemisel võib esmajoones abi olla elustiili korrigeerimisest ja looduslikest vahenditest, ent sümptomite pikajalisel jätkumisel ei tasu häbeneda arsti poole pöördumist.
“Viivitamatult tuleb arsti arsti poole pöörduda siis, kui inimesel on tekkinud enesekahjustamise mõtted või vältab pikalt seisund, kus ollakse igapäevaste tegevuste suhtes apaatne, tajutakse elu mõttetuna või ollakse pidevalt kurvas või agressiivses olekus,” paneb farmatseut lõpetuseks südamele.
