Apteeker soovitab: kuidas vanemas eas füüsilist ja vaimset heaolu turgutada

Vanavanemate päeva eel on hea mõelda, kuidas hoida eakaid lähedasi terve ja aktiivsena. Vanemas eas muutub keha toitainevajadus ning sageli tekib puudus olulistest vitamiinidest ja mineraalidest, mis mõjutavad nii füüsilist kui vaimset tervist. Farmatseut annab nõu, millised toidulisandid on vanemas eas eriti olulised ja kuidas need aitavad säilitada head tervist ja elukvaliteeti.

Benu apteegi farmatseut Lauri Baar toob välja, et kõige täpsema ülevaate vitamiinide ja mineraalide vajadusest annab vereproov, kuid üldiselt on vanemaealistel organismis puudus kaltsiumist, D-vitamiinist, B-grupi vitamiinidest, kaaliumist ja magneesiumist. „Kõige sagedasemad probleemid, mis nende ainete puudusest tekivad, on südameprobleemid, diabeet, luude hõrenemine ja ainevahetusprobleemid,“ selgitab Baar.

Vananemine mõjutab toitainete omastamist

Vananedes aeglustub organismi metabolism ehk ainevahetus, mistõttu ei pruugi keha enam nii tõhusalt omastada toitaineid kui varasemalt. „Kehaline aktiivsus mängib samuti rolli toitainete omastamises, sest kõik mis liigub, see kulub ja kõik mis seisab niisama, vajab turgutust, et liikuma saada,“ märgib Baar. Siin tulevadki mängu toidulisandid, mis nagu nimigi ütleb, annavad toidule lisa selle näol, mida seal pole. “Kui kehas on mõnda mineraali või vitamiini vähem, kui optimaalselt olla võiks, siis on häiritud ka teiste sarnaste ainete omastamine. Näiteks kaltsiumi imendumiseks on kehas vaja D-vitamiini, raua omastamiseks aga C-vitamiini. Kui toidust ei saada kõike piisavalt, on toidulisandid mugav viis vajalike ainete tagamiseks.”

Vaimse erksuse ja mälu säilitamiseks soovitab Baar B-grupi vitamiine, eriti B1, B6 ja B12. Lisaks on kasulikud letsitiin, ginkgo biloba ehk hõlmikpuu ning Hiina kedristõlvik ehk korditseps, mis on näidanud häid tulemusi mälu ja kognitiivse funktsiooni toetamisel. „Punane liha ja pähklid on head B-vitamiinide allikad, kuid vanemas eas ei pruugi neid toidust piisavas koguses kätte saada. Letsitiini saab näiteks munakollasest, kuid jällegi toidulisandites on see palju konsentreeritumalt,“ lisab apteeker.

Punane liha ja pähklid on head B-vitamiinide allikad, kuid vanemas eas ei pruugi neid toidust piisavas koguses kätte saada.

„Koensüüm Q10 on antioksüdant, mis aitab nii südameprobleemide kui ka näiteks statiinidest tingitud lihasvalude korral,“ kinnitab Baar. Samuti soovitab ta kurkumiini, mis aitab kehas vähendada põletikke, vähendades seeläbi kurnatust ja ennetades erinevate haiguste tekkimist. “Energiataseme tõstmiseks on kasulikud ka kuldjuur, ženšenn ja eleuterokokk, kuid nende tarvitamisel tuleks olla ettevaatlik, eriti kõrge vererõhuga inimestel, sest need võivad vererõhku tõsta,” toonitab farmatseut. Ta lisab, et eaga võivad tekkida ka probleemid põiega – naistel võib esineda uriinipidamatust ja tihti võib olla häiritud hormonaalne tasakaal, meestel probleeme eesnäärmega. Naistele on soovitatav tarvitada näiteks soja baasil tehtud preparaate ja mungapipart, meestele sobivad hästi serenopalmi sisaldavad preparaadid, seleen ja tsink.

Liigeseprobleemide leevendamiseks on farmatseudil mitmeid soovitusi. „Glükosamiin ja kondroitiin on liigeseomased ühendid, mis aitavad säilitada liigeste tervist, samas kui MSM ehk metüülsulfonüülmetaan leevendab põletikku,“ selgitab Baar. Uuemad preparaadid sisaldavad ka II tüübi kollageeni ja hüaluroonhapet, mis aitavad kulunud liigeseid taastada ja suurendada nende liikuvust. Luude hõrenemise ehk osteoporoosi korral soovitab fartmatseut lisaks võtta kaltsiumi, kuid tuleb meeles pidada, et kaltsiumi imendumiseks on kehas vaja D-vitamiini. „Samuti on tõhusad Omega-3 rasvhapped ja eksootilisematest taimedest India viirukipuu ehk boswellia, mis aitavad vähendada liigeseprobleeme ja põletikku,“ loetleb apteeker.

Toidulisandite kasutamisel tuleb arvestada võimalikke riske ja kõrvalmõjusid

Toidulisandite kasutamisel on oluline olla teadlik võimalikest kõrvalmõjudest ja koostoimetest ravimitega. „Näiteks võivad rauapreparaadid liigselt tarbituna suurendada trombide tekke ohtu,“ hoiatab Baar. Samuti on oht allergiliste reaktsioonide tekkeks, eriti kui tegemist on väga tugeva kontsentraadiga. Lisaks tuleb olla ettevaatlik rasvlahustuvate vitamiinide (nt A-, D-, E- ja K-vitamiin) liigtarbimisega, kuna need võivad kehas kogunema hakata.

Farmatseut soovitab alati arstile või apteekrile mainida, milliseid toidulisandeid juba võetakse, eriti kui arst määrab uue ravimi. „Mõned toidulisandid võivad ravimite toimet võimendada või pärssida, mis võib muuta ravi ebaefektiivseks või suurendada kõrvaltoimete riski,“ selgitab ta. Näiteks verevedeldajad ja ginkgo biloba toimivad mõlemad verd vedeldavalt ja sel juhul tasuks üks ära jätta.Naistepuna takistab paljude antidepressantide toimet.

Vererõhku langetavad ravimid ja südamele mõeldud toidulisandid võivad aga üksteise toimet tugevdada ja võib tekkida nõrkus või lausa minestamine. Greip, mille ekstrakti või viljaliha süüakse turgutava ja immuunsust tõstva toime tõttu, takistab paljude ravimite lõhustamist kehas ja suurendab nende kõrvaltoimete riski.

Vanematel inimestel on soovitatav vähemalt kord aastas üle vaadata oma toidulisandite vajadus ja konsulteerida apteekriga, eriti siis, kui arst muudab raviplaani. „Apteekriga konsulteerimine aitab vältida võimalikke koostoimeid ja tagada, et toidulisandid avaldavad soovitud mõju,“ rõhutab Baar ja märgib, et näiteks võivad paljud võtta D-vitamiini hommikuti, kuid ei arvesta, et kofeiin võib selle imendumist takistada.

Apteekriga konsulteerimine aitab vältida võimalikke koostoimeid ja tagada, et toidulisandid avaldavad soovitud mõju.

Apteekides on võimalik teha kiirteste, mis annavad ülevaate veresuhkru, kolesterooli ja ferritiini tasemest. „Need testid aitavad varakult avastada puudulikkusi ja suunavad vajadusel arsti poole pöörduma,“ märgib apteeker. Kindlasti tuleks kodulehelt uurida või apteegist küsida, millistes apteekides, milliseid teste tehakse ning kas selleks on vaja eelnevalt aeg broneerida.

Tervislikud harjumused on toidulisandite kõrval võtmetähtsusega

Kuigi toidulisandid on oluline tugi, ei saa nende mõju täielikult avalduda ilma tervislike harjumusteta. „Mitmekesine toitumine ja piisav liikumine on võtmetähtsusega. Praktikas on see üldjuhul alati raskem, sest mitmekülgselt toitumine vajab planeerimist ja liikumine nõuab tavaliselt mugavustsoonist väljatulekut. Kuid iga teekond algab esimesest sammust, sama on oma üldise enesetunde ja tervise parandamisega. Soovitan alustada väikeste sammudega, olgu siis selleks rohkem köögiviljade söömist või lühike jalutuskäik päevas rohkem,” soovitab Baar. Lisaks võib kasulik olla uute tervislike retseptide katsetamine, mis aitab mitmekesistada toitumist ja muuta selle tervislikumaks.