APTEEKRITE TÄIENDÕPE I Tartu Ülikooli ja erasektori koostöös sündinud programmis saab proviisori diplomi esimene lend farmatseute
Tartu Ülikooli ja Eesti Apteekide Ühenduse koostöös sündinud kursus saab esimese lennu proviisori, täpsemalt farmaatsiamagistri diplomiga farmatseute. Eelnevalt Tallinna Tervisekõrgkoolis farmatseudi eriala lõpetanud ja juba apteekrina töötanud inimestel oli võimalus astuda eriprogrammi ning läbida erasektori ja Tartu Ülikooli koostöös sündinud täiendõppes varasema nelja aasta asemel sama õppemaht kolme aastaga.
Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal räägib, et initsiatiiv apteekrite täiendõppeks tuli Eesti Apteekide Ühenduselt, millesse kuuluvad apteegiketid vajasid senisest rohkem proviisoreid, olles ühtlasi valmis nende õpinguid ka rahastama. “Et sellega liitus märkimisväärne arv proviisoriks õppida soovivaid ja oma õpinguid ise rahastavaid farmatseute, siis otsustasimegi sellise kursuse korraldada,” selgitab Raal. 16. juunil proviisori diplomi saavad farmatseudid on neljas lend, kes farmatseudi hariduse baasilt proviisoriõppe lõpetavad. Neile eelneb kolm lendu Avatud ülikooli. Kui Avatud ülikoolis õppijad võisid varem oma õpingute eest tasu maksta, siis nüüd enam mitte, mistõttu toimus samalaadne koolitus täiendusõppe vormis. Kokku jääb sellise koolituse läbijaid suurusjärku 160-200 uut proviisorit.
Tartu Ülikooli proviisori diplomi saab teiste hulgas üheksa Südameapteegi farmatseuti. “Apteegi omandireform, mis ütleb, et kõik apteegid peavad olema proviisorapteegid, tõi vajaduse koolitada rohkem proviisoreid, kui neid täna lõpetab. Mõtlesime sellele juba mitu aastat ette ning eelkõige pakkusime võimalust täiendõppeks oma tänastele, kogemusega farmatseutidele. Koostöös ülikooliga said nad oma farmatseudi erialale teha täiendava proviisorõppe ja me tasusime sellega seotud kulud olulises osas ehk 90% ulatuses,” kinnitab Südameapteegi personalijuht Hels Mikkal.
Kursusel osalenud ja peatselt proviisori diplomi kätte saav Südameapteegi farmatseut Merilin Israel ütleb, et kuna proviisorõpe on Tartu Ülikoolis päevane õpe, ei saanud ta seda varem töö ja kodu kõrvalt lubada. Kaugõppe eriprogramm avas selle võimaluse. “Kolme aastaga täiendasin ennast erialaselt väga palju ning õpitu kasutamine apteegis inimeste nõustamisel ongi lõppenud õpingute suurim väärtus,” selgitab Israel. Teine kursuslane, farmatseut Triine Talve kommenteerib samuti, et seniste teadmiste täiendamine ja mitmete uute omandamine on igapäeva kliendinõustamises suureks abiks. “Lisaks suure osa õppekulude katmisele, oli mul võimalik Südameapteegis kasutada sobival ajal õppepuhkust ning kuna mitmetel nädalavahetustel pidin viibima õpingute tõttu Tartus, oli mul võimalik tööd apteegis vastavalt ka korralda,” kirjeldab Talve apteegi ja ülikooli koostöö võlu.
Professor Ain Raal selgitab, et õppeprogrammi koostamisel alustasid nad nullist ja võtsid arvesse Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmatseudiõppes juba läbitut, millele lisandusid Tartu Ülikoolis veel õppimata õppeained või juba tuntud õppeainete täiendavad mahud ja tasemed. “Avatud ülikoolile ja täiendusõppele omaselt toimus õppetöö peamiselt nädalavahetusteti, kusjuures erinevalt Avatud ülikoolist panime täiendusõppel üsna suurt rõhku e-õppe erinevatele meetoditele ja sellega seotud iseseisvale tööle,” kirjeldab Raal.
Kui arvestada, et 65-st õppima asunust jõudis proviisori diplomini 49 täiendusõppijat ning nende lõpueksami tulemused olid võrreldes põhiõppe tudengite omadega vaid veidi tagasihoidlikumad (farmakognoosias aga isegi paremad), siis võib professor Raali sõnul programmi edukaks pidada. “Meie ühiskond ja selles toimetavad tööandjad saavad juurde poolsada uut proviisorit,” kinnitab ta ja nendib, et ilmselt oleks väljalangevus olnud veelgi väiksem, kui õppima asumise aluseks oleks olnud sisseastumiseksam. Antud juhul kaasati õppesse kõik soovijad. “Uue samalaadse täiendusõppe korraldamine tulevikus sõltub ühiskonnas olemas olevast nõudlusest või selle puudumisest, kuid siis rakendame kindlasti sisseastumiseksamit. Tuliuus uudis on see, et alustame juba järgmisest õppeaastast farmatseutide immatrikuleerimist proviisoriõppe põhiõppesse, mis võimaldab neil kolmeaastase päevase õppe läbimise teel proviisoriks saada.” Äsja kinnitatud uus õppekava tõenäoliselt vähendab tulevikus vajadust jutuks olnud täiendusõppe järele.
Proviisor on farmaatsia (rohuteaduse) asjatundja, kellel on viieaastane Tartu Ülikoolist saadud haridus. Inglise keelt kõnelev maailm on tema eriala nimest (pharmacy) tuletanud ametinimetuse pharmacist, mis otsetõlkes ja ühtlasi laiemas mõttes tähendab farmatseuti. Farmatseut meie mõistes on inglise keeles pharmacy assistant. Eestis ja meie lähiriikides on ajaloolistel põhjustel sõnal „farmatseut“ ka kitsam tähendus: selle kutse saab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmaatsia eriala kolmeaastase õpingu läbinu. Erinevalt proviisorist ei tohi farmatseut juhatada apteeki ja omandireformi valguses olla apteegi (enamus)omanik.
