Eelmisel aastal külastati terviseradasid üle Eesti kaheksa miljonit korda!
Eesti Terviseradade statistika järgi külastati 2022. aastal Eesti terviseradasid kokku hinnanguliselt rekordilised kaheksa miljonit korda, mis on aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 14% enam.
Möödunud aastal kõige enam külastatud terviseradade esiviisikusse kuulusid Nõmme (425 000 külastust), Paepargi, Harku, Merimetsa ja Keila, millele järgnesid Äkkeküla, Tädu, Pirita, Reiu-Raeküla ning Holstre-Polli, Alutaguse, Jõulumäe, Maamaste, Kuressaare ja Vooremäe terviserada.
Eesti Terviseradade juht Assar Jõepera sõnas, et liikujate kasvav hulk terviseradadel teeb kogu terviseradade tiimile heameelt ning märkimisväärse panuse andis tõusutrendile suusahooaja varajane algus juba novembri viimasel nädalal. Kuigi hetkel on lumeolud heitlikud, loodab Jõepera, et suusailmad tulevad tagasi. “Isegi kui koduaknast paistab üsna kevadlörtsine ilm, siis suusaradadel ja -keskustes võib olukord märksa suusatamissõbralikum olla. Seega tasub radade hetkeolukord terviserajad.ee veebist üle vaadata,“ lisas ta.
Jõepera sõnas, et terviseradade külastusstatisitka on aasta-aastalt kasvanud, mis tähendab, et üha enam inimesi mõistavad liikumise positiivselt mõju tervisele, enesetundele ja üldisele heaolule. “Usun, et 2023-ndal ehk liikumisaastal jõuab terviseradadele veelgi enam külastajaid ning seda just nende seast, kes täna veel aktiivselt sporti ei tee. Kodulähedastel terviseradadel on kõigil võimalus omas tempos ja sobival alal liikumisega algust teha ning sellest endale hea harjumus kujundada – kas üksi või kaaslaste ja perega.
Näiteks toimuvad jaanuarikuu lõpuni terviseradadel üle Eesti tasuta suusatunnid, kuhu on oodatud nii suured kui ka väiksed suusatamishuvilised,“ julgustas Jõepera.
Eesti Terviseradadest on tänaseks saanud üks suurimatest liikumisharrastuse mõjutajatest. Kokku on Eestis 123 hooldatud ja aasta läbi kasutatavat terviserada 1100 kilomeetril, mda hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond. Kaartide ning tähistustega täiendatud radade kasutusvõimalusi laiendavad venitusseinad, jõulinnakud ja välijõusaalid, rattarajad ja pumptrackid.
30Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia, kes on 2022. aasta seisuga terviseradade arendamisse panustanud kokku 5,6 miljonit eurot. Riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide kaasamise tulemusena ulatuvad investeeringud terviseradade taristusse enam kui 55 miljoni euroni.
