HÄÄLEPÄEV I Hääle tervis on seotud tervislike eluviisidega
16. aprillil tähistatakse maailma erinevais paikades rahvusvahelist häälepäeva kokku 82 registreeritud üritusega, mille eesmärgiks on teadvustada häält ja selle olulisust erinevates eluvaldkondades.
Häälehäiretest rääkimine, häälepäeva tähistamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine seoses häälesse puutuvaga aasta-aastalt hoogustunud kõikjal maailmas, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla polikliinikus igapäevaselt patsiente vastu võttev kõrva-nina-kurguarst Kristel Kalling.
„Kõik inimesed saavad ise oma hääle heaks teha palju ära igapäevaharjumuste korrigeerimisega,“ ütleb dr Kalling. „Hääle tervis on kindlasti seotud tervislike eluviisidega, häält töövahendina kasutades tuleks seda püüda muul ajal maksimaalselt säästa.“
Häälepäeva tähistamise traditsioon on alguse saanud Brasiiliast. Esimene sealne häälepäev toimus 16. aprillil 1999, selle korraldas Brasiilia Larüngoloogide Selts. Tänaseks on saanud häälepäev suureks sündmuseks paljudes maailma riikides. Ida-Tallinna Keskhaigla on häälepäeva tegemistega seotud juba kaheksandat aastat. Täna oleks pidanud Ida-Tallinna Keskhaiglas toimuma häälepäeva raames rahvusvaheline koolitus, mis plaanis keskenduda hääle ja närvisüsteemi kokkupuutekohtadele.
„COVID-19 pandeemia seab, aga sel aastal häälepäevale oma pitseri. Etteplaneeritud kogunemiste asemel on kiirelt kavandatud muudatused kõikjal ilmas. Meie kiire fookuse muudatus tõi kaasa heade hääle-teemadega kokku puutuvate inimeste kaasamine lühikesse videoklippi. Suur tänu neile selle eest,“ räägib dr Kalling.
Häälehäirete puhul inimesed enim kimpus ilma teadaoleva põhjuseta seletamatu hääle käheduse ja väsimisega. Hääl võib olla ka kare, räme, katkev, hääle kõrgus väheneb või hääl on juhitamatu – see toob tavaliselt kaasa selle, et vähendatakse automaatselt rääkimist, köhatatakse tihti ning neil, kes tegelevad laulmisega, tekivad kaebused laulmisel ja selle järgselt.
Dr Kallingu sõnul on häälehäired üpris levinud mure, millega arsti vastuvõtule pöördutakse. Oma osa on siin igapäevasel elustiilil, samuti toitumisel ja ebapiisaval veetarbimisel. Hoiduda tuleks sel puhul halbadest harjumustest ning juhul, kui igapäevane töö eeldab pidevat hääle pingutamist, siis püüda häält selle käigus ning muul ajal maksimaalselt hoida.
„Elustiiliga kaasnevad harjumused – suitsetamine, liigne valju häälekasutus, rääkimine suurenenud müra taustal, samuti pikaajaline kokkupuude kemikaalide, tolmude ning temperatuurikõikumistega, emotsionaalne stress – kõik see mõjutab meie hääle seisukorda,“ räägib dr Kalling.
Dr Kalling soovitab neil, keda häälemured kimbutavad, tarbida igapäevaselt kuni 2 liitrit toasooja mullita vett. Samas ei tasu liialdada kohvi, tee, kakao, koola, šokolaadi ja piimaga.
„Kindlasti tuleb arvestada regulaarsete toidukordadega, olla teadlik oma ravimitest ja haigustest ning lõpetada kohe suitsetamine. Siinkohal panen südamele, et ka passiivne suitsetamine on häälehäirete tekkimisel faktor. Ettevaatlik tuleb olla kodukeemiaga ning pöörata tähelepanu oma keskkonnale, seda piisavalt niisutada ja puhastada,“ sõnab dr Kalling.
Täna ära jäänud seminar toimub aasta pärast, samade lektoritega samas kohas. Kohtumiseni 16. aprillil, 2021.aastal! Järgmisel aastal on meil, aga suuremgi sündmus ees, sest augustis 2021 a toimub Tallinnas Euroopa Häälekonverents, kuhu ootame kõiki häälehuvilisi nii kodu- kui ka välismaalt.
