KUULA I Teadlane vastab: kuidas mõjutab inimese kehakaal saunaskäiku?
Kui kogukam inimene võib olla füüsiliselt tugevam ja kõhnem jälle kiirem, siis kuidas mõjutab kehakaal saunarõõme ja leilivõttu?
- Vastab Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda.
Küsimusele vastamiseks alustame näitega kokandusest: kui keedame kanamuna, siis saame kuue minutiga mõnusa parajalt küpsenud muna, mida on hea süüa. Jaanalinnu muna tuleb samasuguseks keeta oluliselt kauem. Füüsika ütleb, et aeg, mis meil kulub selleks, et soojus jõuaks muna sisse keskele, on võrdeline muna raadiuse ruuduga. Praetava lihakäntsaka puhul on raadiusest raske rääkida, siin tuleb kasutada lihaviilu keskpunkti kaugust liha pinnast. Seega, kui panete pannile sentimeetrise lihaviilu ja leiate, et see saab parajalt küpseks praadides seda kummagi külje pealt üks minut, siis võttes 2 cm paksuse lihaviilu, mis on ju kaks korda paksem, tuleb seda praadida neli korda kauem, st juba 4 minutit kummaltki küljelt.
Nüüd läheme sauna juurde. Oletame, et inimene istub saunalaval 10 minutit ja läheb pärast seda pooleks minutiks vette. Siis läheb uuesti lavale ja pärast uuesti vette – sedapuhku juba kaheks minutiks. Meenutame, et soojendamiseks (või jahutamiseks) vajalik aeg on võrdeline asja paksuse ruuduga. Teisisõnu, sügavus, kuhu soojus või külmus jõuab, on võrdeline ruutjuurega soojendamise (jahutamise) ajast. Seega, teistkordsel vette minemisel jahtus saunalise keha kaks korda rohkem, sest jahutamise aeg oli neli korda pikem ja sügavus kehas, kuhu külmus jõudis, oli ruutjuur neljast, st kaks korda suurem.
Niisiis, kui võrrelda kõhna ja tursket saunalist, siis sama laval olemise ajaga soojeneb mõlema keha ühe ja sama sügavuseni. Vereringe kannab seda soojust üle keha laiali ja üldist soojatunnet hakkab mõjutama keha keskmine temperatuurikasv. Et kõhnal inimesel moodustab soojenenud piirkond suhteliselt suurema osa kogu kehast, siis saab ta laval kiiremini oma soojadoosi kätte ning sama kehtib külmas vees jahutamise kohta. Nii et kõhnal mehel ei tasu häbeneda varasemat lavalt alla ronimist ja lühemat jääaugus sulistamist.
- Kuula ka Jaan Kalda saunafüüsika podcasti.
