KUULA RAADIO 2 SAADET “R2 PULSS” I Millised on rinnavähi esimesed sümptomid?
Oktoober on rinnavähi teadlikkuse kuu ja sellega seonduvalt rääkis The Health Clinic plastikakirurg dr Siim Simmo Robin Juhkentalile Raadio 2 saates „R2 Pulss,“ millised on rinnavähi esimesed sümptomid, kuidas rinnavähk ravile allub ja mida teha siis, kui oled saanud rinnavähi diagnoosi.
Rinnavähi esimesed sümptomid
Dr Simmo tõdeb, et kui rääkida esimestest sümptomitest rinnavähi puhul, siis selleks on tükk rinnas. Ta lisab, et kuigi tükk rinnas tundub esmapilgul väga lihtne ja loogiline, siis tegelikult seda nii lihtne avastada siiski ei ole. Dr Simmo soovitab seetõttu kõikidel naistel ennast regulaarselt kontrollida, aga sellega siiski päris hulluks mitte minna. „Kuigi alguses ei pruugi naised midagi aru saada, siis regulaarselt ennast kontrollides, saab lõpuks selgeks, kus miskit on. Kui näiteks katsud ise oma rindu kasvõi dušši all umbes korra kuus ja leiad mingi muutuse, siis tasub seda kindlasti kontrollida,“ sõnab ta ja lisab, et tuleks meeles pidada, et suure tõenäosusega on see healoomuline. Kui uuringuid tehes võetakse sealt koetükk ja leitakse, et see ongi healoomuline, siis edasi seda uurima ei pea. „Võimalus on see tükk välja lõigata või sinnapaika jätta, aga siis vähemalt tead, et tegu on hea- mitte pahaloomulise tükiga. Healoomuline ei lähe halvaloomuliseks ja selle nimi on reeglina fibroadenoom, mis on ladinakeelne nimetus ehk sidekoeline muna. See võib olla paar millimeetrit kuni 5 sentimeetrit suur ning võib olla nähtav, aga ei pruugi. Kui oled oma keha ja rindadega tuttav, siis tegelikult tunned selle tüki ära. Rääkides visuaalsest nähtavusest ja näiteks naisel on algselt olnud rinnanibu väljapoole, aga mingi hetk hakkab sissepoole tõmbuma, siis tasuks ka seda uurida.“
Mida hilisemas staadiumis rinnavähk avastatakse, seda raskem on seda ravida
Dr Simmo toob välja, et Soome on maailmas number üks rinnavähi ravis ja kui seal on statistilised numbrid sellised, et 91% rinnavähki haigestunutest paraneb täielikult, siis Eesti osas võiks see protsent olla umbes 75. „Esimese staadiumi rinnavähist paraneb Eestis küll üle 90 protsenti,“ lausub ta ja lisab, et sõeluuringutest saadakse Soomes kätte 40% rinnavähi patsientidest, mis on üsna suur hulk. Eestis see protsent dr Simmo sõnul aga nii suur ei ole. „Eestis on probleem selles, et inimesed ei taha tulla sõeluuringule. Nad ei uuri ennast ja ei olda nii teadlikud. Rinnavähiga on kahjuks nii, et kui see avastatakse hilises staadiumis, siis seda on ka raskem ravida.“
Mida teha, kui oled saanud rinnavähi diagnoosi?
Dr Simmo tõdeb, et kui diagnoos saadakse, siis on see inimesele kindlasti väga suur šokk ja langetakse musta masendusse. Ta toob välja, et tegelikult ei tohiks aga masendusse langeda, vaid suhtuda asjasse realistlikult ja olla kahe jalaga maa peal. Oluline on ka lähedaste toetus. „Kui naine saab selle diagnoosi, siis tal peab oma raviarstiga olema väga hea suhe. Ta peab kuulama, mida talle pakutakse, selle läbi kalkuleerima ja usaldama oma arste. Kindlasti ei tasu võtta seisukohta, et raviarst ei tea, mida räägib ja minna temaga konflikti,“ selgitab ta ja lisab, et kui inimene arvab, et võiks vähki teistmoodi ravida, siis pigem võiks kuulata ka teise raviarsti arvamust ja diskuteerida sellel teemal. „Võimalus ellu jääda ja oma vana elu tagasi saada, on väga suur. Ravi võetakse mitmeks etapiks. Üks on kirurgiline ravi, siis keemiline, hormoonravi, kiiritus – neid kõiki kombineeritakse ja saategi head tulemused.“
Dr Simmo toonitab, et väga oluline on diagnoosi saades lähedaste tugi. „Olen tähele pannud, et kui inimene saab vähidiagnoosi ja tuleb järgmine kord arstile, siis venelased tulevad tütardega, soomlased koos meestega, aga eestlane tuleb üksi. Ta tahab seda üksi läbi põdeda, aga see on vale. Mingisugune tugi peaks ikka taga olema.“
Kui kahtlustad, et sul võib olla rinnavähk
Dr Simmo sõnab, et kui inimene arvab või kahtlustab, et tal on rinnavähk, siis kõige lihtsam on minna rinnakabinetti, kus ta üle vaadatakse. Tehakse kas uuring või mammograafia, vajadusel võetakse koetükk. „Tavaliselt uuringu käigus on juba selge, kas tegu võib olla pahaloomulisega või mitte. Tuleb säilitada külma närvi nii palju kui võimalik ja silmas pidada, et kõige suurem vähiravim on inimene ise ja tema positiivne meel. Kui inimesel on immuunsus korras, siis see on juba pool võitu. Kui sul on positiivne meel, hea tuju, toitud tervislikult, sa ei ole ülekaalus ja natuke teed ka sporti, siis see on juba vähemalt 50% vähiravist,“ tõdeb ta.
