Nova Vita kliiniku esimene katseklaasilaps tähistab 25. sünnipäeva
Eesti esimene lastetusravi erakliinik Nova Vita tähistab tänavu 25. tegutsemisaasta täitumist. 1995. aastal asutatud kliinik on pannud aluse Eesti reproduktiivmeditsiini kiirele arengule ning hoidnud Eesti lastetusravi tipptasemel. Nova Vitaga koos tähistab peagi 25. sünnipäeva ka kliiniku esimesest edukast protseduurist sündinud katseklaasibeebi.
Esimene kehavälise viljastamise protseduur, mis värskelt avatud viljatusravikliinikus 1995. aastal läbi viidi, osutus kohe edukaks – patsient, kellele embrüo siirdati, jäi rasedaks ja sünnitas terve lapse. Eestis oli see teine õnnestunud kehavälise viljastamise katse.
„See oli suur võit, mis andis kahtlemata hoogu kogu valdkonna edasisele arengule,“ rääkis Nova Vita reproduktiivmeditsiini eriarst doktor Peeter Karits. „Eesti reproduktiivmeditsiin on algusest peale arenenud väga kiiresti. Siinsed kliinikud olid valdkonna teerajajaks Baltimaades ning tõusid kiirelt maailmatasemele.“
Peagi võeti kliinikus kasutusele ka muud lastetusravivõimalused. Doktor Peeter Karitsa ja Nova Vita teadus- ja arendusdirektor professor Andres Salumetsa töö tulemusena sündis 1996. aastal Baltimaades esimene ICSI-meetodi abil eostatud laps. Seejärel lisandusid embrüote külmutamiseks vajalikud oskused ja tingimused. Tänaseks on kliinikus lisandunud palju uusi võimalusi, näiteks embrüodiagnostika, mis aitab välistada geneetilisi haiguseid. Suur panus on antud ka seemneraku- ning munarakudoonorluse arengusse.
Head tulemused tagab kõrgtehnoloogiline labor
Eesti reproduktiivmeditsiinis on algusest peale oluliseks peetud kõrgtasemeliste tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Nova Vita IVF-labor oli nii Eestis kui kogu Baltikumis esimene labor, kuhu osteti korraga kogu laboritööks vajaminev uus aparatuur – parimad seadmed, mis viljatusravis kasutusel olid. “See oli tolle aja kohta väga julge investeering – kogu valdkond oli Eestis alles täiesti algusjärgus, aga saime alustada tipptasemel IVF-laboriga, mis oli ka ülejäänud maailmaga võrreldes ultramoodne,” rääkis professor Salumets, kes oli üks Eesti esimestest kunstliku viljastamise valdkonna rakubiolooge.
Kõrgetasemeline IVF-labor koos vajaliku tehnika, oskusteabe ja personaliga tagab ka viljatusravi tulemuslikkuse – Nova Vita kliiniku ravi tulemused on tänasel päeval Euroopa keskmisest kõrgemad. Euroopa keskmine viljatusravi tulemuslikkus ühe ravitsükli kohta oli 2019. aastal ligikaudu 38 protsenti, Nova Vita kliinikus esines samal aastal kuni 34-aastaste patsientide seas rasedusi 51 protsenti.
Viljatusravi on muutunud kättesaadavaks
Algusaastatel oli kehavälise viljastamise protseduur kalli hinna tõttu Eestis kättesaadav vaid väga vähestele. Tänaseks on see olukord muutunud – riik kompenseerib lastetuse ravi suures ulatuses, seal hulgas nii ravimid kui ka protseduurid. Samuti saavad patsiendid haigekassa toel vajadusel ravi korrata. Tänu sellele on Eesti lastetusravi kättesaadavuselt maailma riikidest esimeste seas.
„Tänu riigi toele on kehavälise viljastamise protseduurid nüüdseks kättesaadavad pea kõigile Eesti naistele, kellel loomulikul teel lapsi saada ei õnnestu,“ rääkis Nova Vita juhatuse esimees dotsent Pekka Sillanaukee. „Tolleaegsest uuest ja võrdlemisi elitaarsest meditsiinivaldkonnast on tänaseks saanud täiesti tavapärane ravi, mis on ligipääsetav kõigile, kes seda vajavad. Alates 1995. aastast on toimunud väga palju arenguid. Praegu kuulub Nova Vita Euroopa parimate viljatusravikliinikute sekka.“
Eesti on näidanud maailmas suunda ka liberaalse regulatsiooniga. Erinevalt paljudest teistest riikidest on nii inseminatsioon kui ka kehaväline viljastamine Eestis võrdsetel alustel kättesaadav kõigile naistele nende sotsiaalsest taustast sõltumata. Ka ei ole lastetusravis võrreldes ülejäänud eriarstiabiga Eestis pikki järjekordi.
2017. aastast kuulub Nova Vita rahvusvahelisse fertiilsuskliinikuteketti OVUMIA, kuhu kuuluvad lisaks Tallinna kliinikule IVF-kliinikud Helsingis, Tamperes ja Jyväskyläs. Nende kliinikute abil on sündinud juba üle 14 000 lapse.
