1. Avaleht
  2. Tervis
  3. Ole teadlik, ära jää hiljaks! Kas teadsid, et rindade enesevaatlus võib päästa sinu elu?
Ole teadlik, ära jää hiljaks! Kas teadsid, et rindade enesevaatlus võib päästa sinu elu?

Ole teadlik, ära jää hiljaks! Kas teadsid, et rindade enesevaatlus võib päästa sinu elu?

rinnavahi-vastuKas teadsid, et rindade enesevaatlus võib päästa su elu? Arstid soovitavad oma rindasid kontrollida regulaarselt üks kord kuus kindlal päeval.

Parim aeg selleks on peale menstruatsiooni, siis on rinnad pehmed ja neid on kergem kombata.

 

Kuidas oma rindu kontrollida? 

Vaata rindu esmalt käed kõrval ja seejärel käed kuklal:

  • kas rinnad on tavapärase suuruse ja kujuga;
  • kas nahk on sile ja ühtlane, tavalist värvi;
  • kas rinnanibud näivad normaalsed ja liiguvad kätt tõstes ülespoole.

Kergem on rindu katsuda pesemisel, kui nahk on seebitatud, siis on ebatasasused ja võimalikud sõlmekesed libeda käe all kergesti tuntavad:

  • vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades;
  • alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole;
  • selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond;
  • sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega.

Pöördu kohe arsti poole, kui märkad:

  • “tükki”, tihendit rinnas või kaenla all;
  • muutust rinna kujus, suuruses või värvuses;
  • rinnanibu või naha sissetõmmet;
  • eritist nibust;
  • valu või ebamugavustunnet ühes rinnas;
  • rinna punetust, apelsinikooretaolist nahka, haavandumist;
  • suurenenud kaenlaaluseid lümfisõlmi.

Mida tuleks teada rinnavähist?

Rinnavähk on haigus, mille käigus kujunevad rinna kudedes pahaloomulised (vähi)rakud. Rind koosneb sagaratest ja juhadest. Kummaski rinnas on 15–20 sagarat, milles on omakorda palju väiksemaid osi, mida nimetatakse sagarikeks. Sagarike otsas on tosinate kaupa pisikesi mugulaid, mis võivad toota piima. Sagaraid, sagarikke ja mugulaid ühendavad peenikesed torud, mida nimetatakse juhadeks.

Peale selle paiknevad igas rinnas veresooned ja lümfisooned. Viimastes voolab peaaegu värvitu vedelik, mida nimetatakse koemahlaks ehk lümfiks. Lümfisooned viivad organiteni, mida kutsutakse lümfisõlmedeks. Need on väikesed oakujulised moodustised, mida leidub kogu kehas. Nad filtreerivad lümfis sisalduvaid aineid ning aitavad võidelda infektsioonide ja haiguste vastu. Rindade lähedal leidub lümfisõlmede kobaraid kaenla all, rangluu kohal ja rindkeres.

Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Eestis haigestub rinnavähki igal aastal rohkem kui 500 naist.

Varakult avastatud rinnavähk on ravitav. Hooli endast! Mida varajasemas staadiumis haigus diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused ja prognoos edasisele elule.

Mammograafia võimaldab avastada varajasi muutusi 

Mammograafia (rinnanäärmete röntgenuuring) on rinnavähi avastamise valikmeetod, mis võimaldab avastada varajasi muutusi rinnanäärmes. Alates 40. eluaastast peaks naine hakkama käima regulaarsel arstlikul kontrollil ja võiks lasta teha nn baasmammogrammi, mida saaks kasutada edaspidistel mammograafilistel uuringutel võrdlusena. 40.-49. aastased naised, kes kuuluvad kõrgemasse riskigruppi või kellel esinevad kaebused, peaksid käima mammograafilisel uuringul 1-2 aasta järel.

Mammograafilisele sõeluuringule kutsutakse kõiki naisi vaatamata kaebuste puudumisele alates 50. eluaastast – vanusest, mil rinnavähi tekkerisk suureneb oluliselt.

Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis haigusele iseloomulike kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega seda veel avastada võimalik ei ole.

Mammograafilisi uuringuid on võimalik teha järgmistes kliinikutes:

Tallinnas ja Harjumaal:

  • Põhja Eesti Regionaalhaigla, Sütiste tee 19 Tallinn,

Rinnakabinet, registreerimine tel 617 1049 või www.regionaalhaigla.ee asuva digiregistratuuri kaudu.
Sõeluuringud, tasulised uuringud: tel 617 2405 ja 5300 6334

  • Ida-Tallinna Keskhaigla, Magdaleena Polikliinik radioloogiaosakond, 1. korrus, Pärnu mnt 104, tel 606 7684
  • OÜ Mammograaf , Sütiste tee 17 II korrus Tallinn, tel: 627 4470, 515 5405
  • Fertilitas Erahaigla, Kaluri tee 5a, Haabneeme, Viimsi vald. Registratuuri numbrid: 60 59 600, 60 59 601,
    60 59 023.

Mammmograafilised uuringud toimuvad registreeritud kellaaegadel.

Mujal Eestis:

  • Tartu Ülikooli Kliinikum, Puusepa 8 Tartu, tel: 731 9411
  • SA Ida-Viru Keskhaigla, Tervise 1 Kohtla-Järve, tel: 337 8711
  • SA Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu, 447 3561, 447 3300. Radioloogiaosakond, II korrus, BC korpus
  • Narva Haigla, Haigla 5, Narva, tel 357 2737

Liikuvate mammograafiabusside üle-Eestilise liikumise ajakava leiate Eesti Haigekassa kodulehelt.

Hooli endast ja ära jää hiljaks, mine uuringutele!

ara-jaa-hiljaks

Roosa lint kui lootuse sümbol 

Roosa lint kui lootuse sümbol võeti maailmas laialdaselt kasutusele 1992. aastal Evelyn H. Lauderi poolt, et juhtida tähelepanu rinnavähi varajasele avastamisele, diagnoosimise ja ravi probleemidele ning toetada vähiga võitlevaid naisi ja nende peresid haiguse ning sellega seotud hirmudega toimetulekuks.

Head Uudised GoodNews