Rahvusvaheline puu- ja köögivilja-aasta – millist kirssi või ploomi kasvatada?
ÜRO Peaassamblee on kuulutanud 2021. aasta rahvusvaheliseks puu- ja köögivilja-aastaks, mille eesmärk on tõsta teadlikkust puu- ja köögiviljade kasulikkusest toidulaual. Puu- ja köögiviljad on head, sest need on kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete allikad, kirjutavad maablogis maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Galina Jevgrafova ja avalike suhete osakonna nõunik Iiris Saluri.
Tervisliku toitumise osana aitavad puu- ja köögiviljad vähendada ülekaalulisust ja rasvumist, kroonilisi põletikke, kõrget vererõhku ja kõrgenenud kolesteroolitaset. Ühest ampsust mõistagi ei piisa, neli-viis peotäit päevas oleks aga juba väga hea.
Laste tervislikumale toidulauale mõeldes on Eestis juba aastaid kasutatud EL-i koolikava toetust. Kava toel tutvuvad lapsed puu- ja köögiviljade värvilise maailmaga isegi siis, kui kodus puuvilju ei pakuta. Tervislikud valikud jõuavad sel juhul lapseni koolilõuna või maitsvate vahepaladena.
Paraku ei seisa puu- ja köögiviljad kapis kuid, nagu makaronid. Igaüks teab, et sügisene ladvaõun on talveks toss ja värskelt peenrast tõmmatud mahlane porgand kevadeks tohletanud, mis toob kaasa toidu raiskumineku ohu. Puu- ja köögiviljade kiire riknemise kõrval suurendab toidu raiskamise ohtu ka paljude sööjate ekslik ettekujutus, justkui peaks kõik puu- ja köögiviljad olema ühesuguse kuju ja kindla värvitooniga, nagu perfektsed masstoodetud jõuluehted. Sarnase ettekujutuse tõttu läheb märkimisväärne osa täiesti kvaliteetseid puu- ja köögivilju raisku üksnes nende ebaesteetilise välimuse tõttu. Raisku ei lähe mitte ainult vili ise, vaid ka selle kasvatamiseks kasutatud ressursid. Näiteks ühe apelsini viljaks kasvatamiseks kulub 50 liitrit vett ja seda piirkondades, kus vesi on kahanev loodusressurss.
Kuigi praegu on akende taga veel hanged ja külmad tuisud, siis ärksamate aednike näpud juba sügelevad, esimesed seemned on kindlasti mulda poetatud ja mõtted lähenevas kevades. Ja miks ka mitte, sest miski ei lõhna nii hästi kui enda kasvatatud varajane kurgikõverik või päikesest punaseks küpsetatud tomat.
“Rahvusvahelisel puu- ja köögivilja-aastal soovitame mõelda rohkem kodumaistele sortidele, sellistele taimedele ja istikutele, mis aretatud meie kliimat ja mullastikku silmas pidades. Kui ise ei tea, mis on mis, siis võtke ette näiteks Eesti Aiandusliidu kinnitatud soovitussortimendid, pidage nõu asjatundjatega Eesti Taimekasvatuse Instituudist või alustage lihtsalt otsast – võtke kott mulda, seemnepakk ja õõnesanum ning vaadake, mis toimuma hakkab,” soovitavad Jevgrafova ja Saluri.
