Ravimite ostmisel konsulteeri alati apteekriga

Köha, nohu või valu sunnib ravimite riiulilt kiiret leevendust otsima, aga tihti jääb tähelepanuta asjaolu, et erinevate ravimite, aga ka toidulisandite ja taimsete preparaatide koostoimed võivad kaasa tuua kõrvalmõjude sagenemise, üleannustamise või vastupidi pärssida üksteise toimet ning halvemal juhul põhjustada tõsise terviserikke.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas asuva Benu Pargi apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane soovitab ravimite ostmisel apteekriga konsulteerida ning kindlasti teistest tarvitatavatest ravimitest, toidulisanditest ja taimsetest preparaatidest apteekrile teada anda. „Apteekrile tuleks rääkida, millised on sümptomid, mis ravimeid juba varem on antud haiguse raviks kasutatud, aga ka seda, mis ravimeid kasutatakse muude, näiteks krooniliste haiguste raviks. Ka siis kui ostetakse ravimeid varuks, tasub öelda, kellele ravimeid soovitakse anda ja kas neil on kaasnevaid haigusi, mis vajavad muude ravimite kasutamist,“ rõhutab apteeker ja selgitab, et info on hädavajalik selleks, et apteeker saaks pakkuda sobivaima sümptomeid leevendava ja raviva lahenduse ning koostoimeid vältida.

Koosmõju võib põhjustada üledoosi või nullida raviefekti

Kui koosmõju on selline, et üks ravim nullib ära teise ravimi toime, siis ei saabu apteekri sõnul lihtsalt raviefekt ja probleem jääb kestma ja võib isegi süveneda. Selline olukord võib tekkida ka juhul, kui üks toimeaine kiirendab teise väljutamist organismist. „Näiteks kui tarvitada D-vitamiini, aga seda teha samaaegselt kohviga, siis organism ei omasta vitamiini ja see viiakse kehast imendumata välja,“ toob Valge-Rebane näite. Ta lisab, et ettevaatlik tasub olla ka piimatoodete ja kaltsiumiga, näiteks teatud antibiootikumide – doksütsükliin, tsiprofloksatsiiniga, puhul väheneb nii antibiootikumi toime.

Teine koosmõju variant on, et üks ravim mõjutab teise ravimi kehast väljutamist ja tekib üledoos.

„Näiteks südameravimi digoksiini toime tugevneb kui samaaegselt kasutatakse maohappe produktsiooni vähendamiseks mõeldud omeprasooli. Nimelt omeprasooli tulemusel digoksiini väljutamine organismist väheneb ja tekib üledoosi risk, seda siiski pikemal kasutamisel ja rohkem ohustatud on eakad patsiendid,“ toob Valge-Rebane näite.

Kolmas variant koostoimete avaldumisest ongi apteekri sõnul kõrvaltoimete esinemise kasv, sest samade kõrvaltoimetega ravimite kooskasutamisel tõuseb kõrvaltoimete esinemise tõenäosus oluliselt. „Näiteks ibuprofeeni, diklofenaki või atsetüülsalitsüülhapet ehk aspiriini samaaegselt kasutades suureneb oluliselt risk seedetrakti verejooksu või haavandtõve tekkeks. Kõik kolm toimeainet mõjutavad verehüübimist ja sellest ka ühine kõrvaltoime.“ Analoogne juhus võib apteekri sõnul tekkida ka siis, kui kasutada erinevate tootjate sama toimeainega valuvaigistavat käsimüügiravimit. „Näiteks ibuprofeeni tablette turustavad meie apteekides üle seitsme erineva tootja, see tähendab, et pakendil olev nimetus on kõikidel erinev, kuid sisu tegelikult sama,“ kutsub apteeker üles enne tarvitamist tähelepanelikult toote toimeained üle vaatama.

Nohurohud põhjustavad sõltuvust ja piimatooted vähendavad antibiootikumide toimet

Peatselt algavaks sügiseks varutakse kodusesse ravimikappi külmetuse ravimeid – ninapihusteid, nohutablette, neelule mõeldud imemistablette, köhasiirupeid ja -tabelette ning gripiteed. Apteeker rõhutab, et kindlasti tasub jälgida, et lisaks gripiteele ei manustataks juurde paratsetamooli, sest kõik gripiteed sisaldavad juba antud toimeainet. Vastasel juhul tekib oht üleannustamiseks ja see võib omakorda maksale liiga teha. „Sarnane probleem võib tekkida ninaturset alandavate spreide kasutamisega. Kuna nende kasutamine on ajaliselt piiratud, kuni 7 päevaga, siis võib tekkida juhus, kus ühe tootja sama toimeainega sprei asendatakse lihtsalt teise tootja omaga. Liigne kasutamine võib endaga kaasa tuua ninaverejooksud, ninalimaskesta kuivuse ning sõltuvuse,“ hoiatab Valge-Rebane ja selgitab, et sõltuvus tähendab, et ninasprei kasutamise lõpetamisel läheb limaskest tursesse ning nina kaudu hingamine on sarnaselt nohuga takistatud, kuid sel korral on probleem tingitud mitte nohuviirusest, vaid ksülometasoliini sõltuvusest.

Apteeker toob välja, et mitmeid koostoimeid tekivadki just gripiteede ja muude külmetuse ravimite koostarbimisel. Sagedasem on nii paratsetamooli kui ka nohutablettide koostises oleva pseudoefedriini üleannustamine. Lisaks kutsub apteeker üles tähelepanelikkusele mitmetes gripiteedes sisalduva ja köha refleksi maha suruva toimeaine – dekstrometorfaani suhtes, mida ei tohiks kasutada koos röga vedeldavate preparaatidega, sest need toimeained töötavad teineteisele vastu. Köha raviks tuleks apteekri sõnul järgida reeglit – üks preparaat korraga.

Proviisori sõnul on sagedasem mure ka maovalu ehk kõrvetisest ja haavanditest tingitud valu leevendamisega, mille korral haaratakse levinud valuvaigisti, ibuprofeeni, järele. Kuid ibuprofeen on sel puhul vastunäidustatud ning võib probleemi veelgi süvendada. Ibuprofeeni asemel võiks sel juhul apteekri sõnul kasutada paratsetamooli või ka käsimüügis olevaid maohappe produktsiooni vähendajaid, näiteks omeprasooli.

„Verevedeldajatega samaaegselt ei ole soovitatav kasutada ibuprofeeni ega aspiriini, sest nii suureneb seedetrakti veritsusrisk,“ toob Valge-Rebane veel ühe näite ning lisab, et sellisel juhul tasub valuvaigisti või palavikualandajana kasutada paratsetamooli ning rõhutab, et aspiriini ja ibuprofeeni ei tasu ka valuvaigistitena omavahel kombineerida.

Laste puhul on proviisori sõnul sagedasemaks ohuks erinevate valu ja palavikku alandavate preparaatide kasutamine. „Kui kasutada erinevaid ravimvorme, näiteks küünlaid ja siirupit, siis tuleb hoolega jälgida, et toimeainega ei liialdataks. Mõlemad ravimvormid on enamasti paratsetamooli baasil ning neid ei tohiks ööpäevas rohkem kui 3 kuni 4 korda kasutada.“

Lisaks toob apteeker välja, et haavaravis ei saa kasutada samaaegselt vesinikperoksiidi ja joodisalvi, sest nende omavaheline reaktsioon pikendab haava paranemist.

Apteeker paneb südamele, et ravimeid tuleb alati tarvitada vastavalt arstilt või apteekrilt saadud juhistele ja lisab, et koos söetablettidega ei tasu ravimeid võtta, sest aktiivsüsi on väga poorse pinnaga ning see võib muud ravimid enda külge siduda ja organismist väljutada.
Koostoime kahtluse korral soovitab ta kõik enda või lastel kasutatavad ravimid apteeki kaasa võtta, sest nii saab apteeker hea ülevaate kõikidest kasutatavatest vahenditest ning anda oma hinnangu ja soovitused. Kui tegemist on võimaliku retseptiravimi ja käsimüügitoote vahelise koosmõjuga, siis soovitab apteeker käsimüügitoote võtmine ära jätta. Seejuures rõhutab proviisor, et retseptiravimi kasutamise lõpetamine tuleb alati arstiga kooskõlastada.

Ka toidulisandite ja taimsete preparaatide mõjusid ei tohi jätta tähelepanuta

Lisaks ravimitele on oluline ka toidulisandite ja looduslike preparaatide koosmõjudega arvestamine, sest ka need võivad olla koosmõjude põhjustajad. „Taimsetest preparaatidest tasub ettevaatlik olla näiteks naistepuna preparaatidega, greibiseemne ekstrakti sisaldavate toodete, aga ka hõlmikpuu preparaatidega. Naistepuna võib ohtlik olla ka ilma teiste ravimiteta, näiteks muudab see naha päikesekiirguse suhtes tundlikuks ja suureneb oht põletuse tekkeks. Hõlmikpuu võib koostoimes verevedeldajaga muuta vere liiga vedelaks ning kasvatada veritsuse riski,“ selgitab Valge-Rebane.

Apteeker rõhutab, et koostoimete hindamisel peaks alati vaatama kogu tervikut – kasutatavaid retseptiravimeid, käsimüügiravimeid, toidulisandeid ja taimseid preparaate ning kutsub küsimuste või kahtluse korral julgelt apteekriga nõu pidama.