Rinnaga toitmise nädal toob fookusesse imetamise jätkusuutlikkuse aspektid
2.-8. augustini toimub rahvusvaheline rinnaga toitmise nädal, mis meenutab, et rinnaga toitmise traditsioon on jagatud vastutus, kus oma roll on nii perel, tööandjatel kui ka ühiskonnal. Rahvatervise seisukohalt aitab rinnaga toitmise järjepidevus luua süsteemi, mis toimib nii tavaolukorras kui ka läbi erinevate kriiside.
„Seni oleme rääkinud rinnaga toitmise kasulikkusest emade ja laste tervise seisukohalt ja tunnustanud Eesti ühiskonda, kus rinnaga toitmiseks on avalikus ruumis loodud võimalusi ja edendatud positiivset suhtumist. Ka riik oma seaduste ja toetustega on abiks, et emad saaksid beebisid võimalikult pikalt imetada ja neile arenguks vajalikku lähedust pakkuda,“ ütleb ITK Naistekliiniku emadusnõuandla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi.
Tänavused kuumalained ja nende taga olev kliimasoojenemine on tõstnud rinnaga toitmise teema olulisuse üles veel teisegi, esmapilgul üpris ootamatu nurga alt. Nimelt toovad rahvusvahelise nädala eestvedajad välja, et rinnaga toitmine on keskkonnasäästlikum kui rinnapiimaasendaja kasutamine.
Imetamine vähendab süsinikdioksiidi
Uuringud rinnaga toitmise ja kliimamuutustega seoses on uus nähtus. Selge on see, et rinnaga toitmiseks läheb vaja pisut vett ja maismaaressursse, mis on süsinikuemissioonivaba ja tekitab vaid minimaalselt või üldse mitte prügi. Imetamine hoiab ka perekondades tervist, mis tõenäoliselt aitab tulevikus inimkonnal Maa ressursse kokku hoida.
Ühe hiljutise uuringu järgi säästab kuus kuud järjest rinnaga toitmine 95-153 kilo Co2 väikelapse kohta võrreldes sellega, kui toita rinnapiimaasendajaga. See tähendab, et kui imetada beebit kuus kuud, teeb see süsinikukokkuhoidu sama palju kui sõita tavalise autoga 400-600 kilomeetrit ehk umbes üks paagitäis fossiilset kütust. „Number on märkimisväärne, kui teha statistikat kõigi Eestis sündinud lastel peale,“ ütles Silja Staalfeldt-Rahumägi.
Kui küsida, mis kasvatab rinnapiimaasendaja ökoloogilist jalajälge, siis see komplekt erinevatest komponentidest. Piimapulbri ökoloogiliseks jalajäljeks on hinnatud umbes 4700 liitrit vett kilo piimapulbri kohta. Lisaks tuleb retsepti lisada mitmeid koostisosi, mineraalaineid ja vitamiine. Arvestada tuleb ka kilomeetreid, mis läbitakse toorainete transportimisel tehastesse ja toodete transportimisel tarbijateni kogu maailmas. Ja lõpuks lisanduvad rinnapiima tarbimisse kodused kulud: pudelite steriliseerimine ja segu valmistamine ning lõpuks ka pakendite jõudmine prügisse.
Naiste toetamine on ülioluline
Rinnaga toitmise rolli rõhutamine keskkonnakaitsmisel ei ole sõnum, mis peaks olema suunatud emadele. See peaks olema suunatud neile, kellel on õigus midagi muuta. Ja selleks, et rinnaga toitjate hulk suureneks, on olulised kõik tegevused, mis aitavad nõustada värskeid emasid alustama rinnaga toitmist, näiteks imetamisnõustamise kättesaadavus sünnitusmajades ja esimestel nädalatel pärast sünnitusmajast lahkumist. Jätkuvalt on olulised ka emade ja laste tubade olemasolud avalikus ruumis ning tööandjate ja riigi tehtud soodustused, mis võimaldaks emadel tööd ja pereelu paremini ühildada, et last esimestel elukuudel rinnaga toita.
„Kui me räägime värsketele emadele ja peredele rinnaga toitmise kasulikkusest, siis me räägime seda lapse arengu ja ema-lapse heaolu huvides. Rinnapiim on kõige sobilikum ja tervislikum toit lapsele esimesteks elukuudeks, sest rinnapiima koostis muutub beebi kasvades, pakkudes lapsele kõiki vajalikke toitaineid ja ennetades vedelikupuuduse tekkimist isegi kuumal suvepäeval. Rinnapiimal on ka ema-lapse suhtes psühholoogiline ja sotsiaalne mõju, lisaks pakub see väikelapsele immunoloogilist kaitset,“ ütles Staalfeldt-Rahumägi.
