Südamearstid: Eesti noorte liikumisharjumused panevad muretsema

PERHi südamearstid väljendasid MyFitnessi tervisekuu raames antud usutluses muret, et Eesti noortest vaid 16 protsenti liigub igapäevaselt piisavalt, samas kui füüsiline aktiivsus noorena aitab kujundada treeningharjumused kogu eluks ja määrata meie tervise tugevuse ka vanemaks saades.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamearst Eno-Martin Lotman selgitas, et hinnanguliselt 80% Haigekassa ravirahast kulub umbes 20% abivajajatele ja seda just suuresti elustiilihaiguste tõttu. „Umbes pooled iga-aastastest surmajuhtumitest Eestis on seotud kardiovaskulaarsete surmadega ja sellega oleme me kahjuks esirinnas nii Euroopas kui ka kogu maailmas,“ märkis Lotman ja selgitas, et probleemid saavad alguse juba noorest east.

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise aruande kohaselt liigub vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest soovitustele vastaval määral, tehes vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas. „Tervis on üks meie väärtuslikumatest ressurssidest ning selle säilitamise nimel tuleb teha järjepidevalt ja eesmärgipäraselt tööd alates noorest east,“ kinnitas Lotman.

Mõõduka kehalise aktiivsuse all peetakse silmas selliseid tegevusi, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine – näiteks kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit, või ujumine – ning tugeva kehalise aktiivsuse all tegevusi, mille tagajärjel tekib tugev hingeldus ja higistamine, nagu jooksmine, kiire rattasõit, suusatamine või raskuste tõstmine.

Viletsad harjumused noorena toovad elustiilihaigused vananedes

Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamearst Henri Kaljumäe kinnitas, et vähene füüsiline aktiivsus noorena peegeldab sarnast käitumismustrit ka täiskasvanuna. Tema sõnul näitavad Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed, et minimaalseltki ei tegele tervisespordiga umbes üks kolmandik naistest ja isegi 40% meestest, kes seda tervise tõttu teha saaksid. „Samas on väheliikuv elustiil tänapäeval üheks kõige olulisemaks südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks ja tulemuseks on kehaliselt mitteaktiivsete inimeste hinnanguliselt 30% kõrgem üldsuremus,“ ütles Kaljumäe MyFitnessi tervisekuul eestlaste tervisest rääkides.

Spetsialistide sõnul mõjutab regulaarne treening ennekõike skeleti- ja lihassüsteemi, südame- ja veresoonkonda, parandab tasakaalu, koordinatsiooni ja kognitiivseid funktsioone ning aitab säilitada normaalset kehakaalu. Samuti langetab regulaarne kehaline aktiivsus mitmete haiguste tekkeriski, sealhulgas vererõhuhaiguse, ajuinfarkti, suhkruhaiguse ja südame isheemiatõve.

Liikumist peab alustama kohe täna

Südamearstid nõustuvad, et kui inimene on ebatervislike harjumustega oma organismi noorena väga tugevalt kahjustanud, siis seda enam täielikult taastada ei ole võimalik, ent mida varem siiski treeninguga alustada ning mida järjepidevamalt seda teha, seda parem. “Parim aeg puud istutada oli 20 aastat tagasi ja teiseks parim aeg on täna,” meenutab Kaljumäe Hiina vanasõna ja innustab nii noori kui vanemaid trenniga kohe alustama.

Uuringute järgi piisab igapäevaselt ka tagasihoidlikust füüsilisest aktiivsusest, ka jalutamisest, kuid veelgi paremad tulemused tulevad mõõduka füüsilise koormusega. Alustada võib kasvõi 10-minutilisest võimlemisest iga päev ja sealt edasi saab treeningu pikkust ja koormusi tasapisi tõsta.