Suur ülevaade Eesti inimeste tervislikust ajakasutusest
Aasta algab paljudele lubadustega – lähen trenni, hakkan tervislikumalt sööma ja puhkan rohkem. Kui tublilt on Eesti inimesed aga seni oma tervise ja hea enesetunde eest hoolitsenud, küsib statistikablogis Evelin Kivilo-Paas. Tõde selgub viimase ajakasutuse uuringu andmetest.
Kes ei teaks, et vähene ja kehv ööuni muudab meid uniseks ja närviliseks, väsitab ja halvendab elukvaliteeti, põhjustab energiapuudust, keskendumisraskusi ning võib kaela tuua hulga tervisehädasid, näiteks soodustada südamehaigusi ja depressiooni teket, ülesöömist ja kaalutõusu.
Unevajadus on inimestel erinev ja sõltub ka vanusest. Uneeksperdid soovitavad täiskasvanutele 7–9 tunni pikkust und, teismelistele 8–10 ja koolilastele 9–11 ning väikelastele veelgi pikemat. Eakate unevajadus on kõige väiksem – 7–8 tundi. Kas Eesti inimesed magavad vajalikud unetunnid täis?
Pühapäeviti on uni magusaim
Viimase ajakasutuse uuringu tulemustest selgub, et keskmiselt on Eesti inimestel magamisega üsna hästi ning terviseks ja iluks vajalikud tunnid tulevad täis nii naistel kui ka meestel. Keskmiselt magavad Eesti inimesed umbes 8 tundi ja 50 minutit ööpäevas. Tõe huvides olgu öeldud, et uuringus on selle aja sisse arvestatud ka aeg, mis kulus uinumisele ja voodist tõusmisele ning päevased uinakud.
Ka eri vanuserühmades klappisid soovituslikud unetunnid reaalsusega – 10–14-aastased magavad keskmiselt 10 tundi, 15–24-aastased keskmiselt veidi üle 9 tunni, 25–64-aasta vanustel jääb uneaeg 8 ja poole tunni ümber, eakatel ehk 65+ vanustel pisut üle 9 tunni.
Et saavutada head unerütmi ja end hästi välja puhata, soovitavad uneeksperdid minna magama ja tõusta üles iga päev ühel ja samal ajal. Uuringu tulemused aga näitavad, et nädalavahetustel eelistavad inimesed siiski pikemalt voodis aega veeta kui argipäevadel ning näiteks pühapäeviti magatakse keskmiselt 1 tund ja 10 minutit kauem kui tavapärastel tööpäevadel esmaspäevast neljapäevani.
Veel selgus uuringust, et töötud inimesed magavad ööpäevas keskmiselt pool tundi kauem kui need, kes tööl käivad. Märkimisväärne on ka unetundide seos inimese tervisega. Inimesed, kes pidasid oma tervist halvaks või väga halvaks, magasid keskmiselt tund aega kauem kui need, kelle tervis oli hea või väga hea.
Vanuse kasvades süüakse kauem
„Mida sa kugistad, söö rahulikult!“ Seda ütlesid ühest suust nii lapsevanemad kui ka vanavanemad. Kiiruga söömine suurendab ülekilode riski, sest nii on oht ahmida rohkem kaloreid kui vaja ning ajju ei jõua õigel ajal signaal, mis ütleks: „Aitäh, kõht on täis!“
Uuring näitab, et lapsevanemate manitsused võivad olla vilja kandnud või siis on toidu ja maitseelamuste nautimist varasemaga võrreldes rohkem väärtustama hakatud, sest igatahes on söömisele ja joomisele kuluv aeg 20 aastaga 10 minuti võrra pikenenud. Kui 2000. aastal kulus päevas söömisele keskmiselt 1 tund ja 14 minutit, siis nüüd 1 tund ja 24 minutit. Seejuures naised on 4 minuti võrra kiiremad sööjad kui mehed.
Uuringust selgub samuti, et nädalavahetuseti võtavad inimesed söömiseks veidi rohkem aega kui nädala sees – keskmiselt on söömisele kuluv aeg siis 5 minutit pikem. Söömisele kuluv aeg kasvab vanusega – kui vanuses 10–25 saavad inimesed söönuks keskmiselt 71 minutiga päevas, siis vanuses 65+ võetakse sellele keskmiselt poolteist tundi päevas ehk noorte ja eakate kulutatud aja vahe söömisele on 20 minutit. Erisusi võib märgata töötavate ja mittetöötavate inimeste söömisele kulutatud ajas – töötud söövad 11 minutit kauem kui tööinimesed.
Paistab, et ka tervis sunnib tihtipeale tegema korrektiive oma igapäevaharjumustes – inimestel, kes hindavad oma tervist halvaks, kulub päevas söömisele ja joomisele keskmiselt 17 minutit kauem aega kui neil, kel tervis hea.
Naised teevad kaks korda rohkem trenni
Maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab sportida täiskasvanutel vähemalt 150 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega, lapsed vanuses 5–17 võiksid mõõduka koormusega liikuda ja treenida minimaalselt tund aega iga päev. Kui hästi Eesti inimesed seda soovitust järgivad?
Loe edasi ja tutvu graafikutega statistikaameti kodulehel: SIIT!
