Tallinna kooliõde tegi nahavähi ennetamiseks päikeseratta
Tallinna Koolitervishoiu kooliõde Külli Reinsalu töötas välja interaktiivse metoodilise tööriistakasti UV-kiirgusest põhjustatud nahavähi ennetamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks. Materjalid on peagi internetis kättesaadavad ja neid saavad oma töös kasutada ka teised kooliõed.
Avatud Kooli kooliõe Külli Reinsalu koostatud materjalid teenivad mitut eesmärki. Tegemist on tema magistritööga Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, samas on Eesti kooliõe töö osa üle-euroopalisest kampaaniast. “Minu magistritöö pidi alguses tulema üldse õdede läbipõlemissündroomist COVID-i ajal. Töötasin ise sel perioodil nii Ida-Tallinna Keskhaiglas kui Qvalitase Arstikeskuses ning sain omal nahal tunda, kuidas on töötada eesliinil. Aga ühel hetkel olin juba kooliõde, koroonakogemus vajus kaugemale ja järsku ma tundsin, et ei taha enam selle teemaga tegeleda. Siis pakkus professor Kristi Rannus mulle välja, et Euroopa Onkoloogiaõdede Selts korraldab vähiennetuskampaania, kus igas kalendrikuus on soovitus, kuidas vähendada vähki haigestumise riski,” rääkis Külli Reinsalu, kes valis enda teemaks nahavähi. “Sellega seoses on minu soovitus: väldi otsese päikese käes viibimist, kaitse end UV-kiirguse eest ning ära päevita solaariumis.”
Mida varem, seda parem
Nahavähi ja päikese seosed pole ju midagi uut, aga kooliõe sõnul sureb Euroopas igal aastal pahaloomulise nahakasvaja ehk melanoomi tagajärjel üle 20 tuhande inimese. “Järelikult tuleb UV-kiirguse ohtudest rääkimisega alustada võimalikult vara, juba koolis ja kooliõde peaks kindlasti olema nende tervishoiutöötajate seas, kes aitavad teadlikkust tõsta. Meil on vaja õppida oma nahka kaitsma alates varasest noorusest,” rõhutab Reinsalu.
Kooliõed on tema sõnul loomulikult päikesekiirguse ohust rääkinud, aga teema pole olnud koolitervishoius väga teravdatud tähelepanu all. “Põhjus võib olla esiteks selles, et kõige suurema kiirguse perioodil ehk suvel on koolipered vaheajal. Ja võib-olla pole olnud ka tööriistu, millega lapsi kõnetada,” pakub kooliõde Külli Reinsalu. Ta loodab, et selle tühimiku täidab tema väljatöötatud päikeseratas, millel on pööratav ketas ja seda keerates saab näha kalendrikuude ja kellaaegade kaupa, mida oleks vaja enda kaitseks teha. “Sealt näeb, kas valitud ajaperioodil peaks viibima varjus, kandma päikeseprille ja mütsi, kasutama päikesekreemi,” loetleb Reinsalu. “Kooliõde saab päikeseratast oma kabinetis näidata, see on värviline ja piltidega, tehtud selliseks, mis lastele meeldib.”
Väärarusaamad pole kadunud
Päikeseratas jõuab ka internetikeskkonda, kus seda saab samuti virtuaalselt kasutada, lisaks on Külli Reinsalu koostatud vähiennetuse tööriistakastis veel kasulikud videod, erinevad äpid ning näitlikud materjalid UV-kiirguse mõjude ja naha kaitsmise kohta. Kooliõe sõnul on neil teemadel liikvel veel küllalt palju valearusaamu. “Kasvõi päikesekreemi kasutamise osas, inimesed mõtlevad, et kui hommikul välja minnes end kokku määrida, siis ongi mure murtud. Tegelikult ei suuda me korralikult igale poole kreemi kanda. Nii et päeva jooksul tuleks seda teha ikka mitu korda. Kindlasti ka pärast ujumas käimist, ka siis kui kirjade järgi on kreem veekindel.” Laste puhul soovitab Reinsalu kasutada vähemalt 30 SPF näiduga kaitsekreemi, kuid veel kindlam on 50, eriti kui tegu väga heleda nahaga. Ja oluline on, et pakendil oleks märgitud kaitse nii UVA kui ka UVB kiirte eest, sest kui UVA kiired tungivad sügavale nahakihtidesse, siis UVB kiired põletavad pindmiselt.
Kooliõde hoiatab, et tegelikult pääseb UV-kiirgus läbi nii mereveest, pilvkattest, mingil määral isegi riietest. “Tänapäeval on olemas ka UV-kaitsega ujumisriided, mida jällegi soovitan eelkõige lastele. Lisaks tuleks kindlasti katta päikesekiirte eest ka pead, üks asi on päikesepiste, ent ka pealagi võib saada päikesepõletuse, niisamuti kõrvapealsed. Samuti tuleb kaitsa silmi ja õrna silmaümbruse nahka, siin on abiks kvaliteetsed UV-kaitsega päikeseprillid.”
Külli Reinsalu tõdeb, et ehkki melanoomist ja päikese mõjust räägitakse eelkõige suve hakul, on teema aktuaalne ka muul ajal. “Päikeserattalt on hästi näha, kuidas päike inimest mingil ajahetkel mõjutab. Väga kasulikud on UV-indeksi äpid, kust näeb, kui kõrge on kiirguse tase,” lisab ta.
Praetud nahk pole ilus
Kooliõe sõnul on päevitamiskombed kindlasti oluliselt paranenud, näiteks solaariumite kasutajaid on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga tuntavalt vähem. Ei arvata enam sedagi, et paar korda ära põlemist ja naha maha ajamist käib tüüpilise suvepuhkuse juurde. “Piisab 1-2 korrast päikesepõletusest ja juba on melanoomi oht suurem,” hoiatab kooliõde ja rahustab, et suvejume saab inimene peale ka siis, kui päikesekaitse kasutusel. “Mõnevõrra päevitub nahk ikka, aga me ei põle siis ära. Punaseks praetud nahk, mis lõpuks nahka ajama hakkab, võib kahjustuse tagajärjel jäädagi laiguliseks. Nii et lisaks vähiohule ei näe inimese nahk pärast sellist päikese kuritarvitamist sugugi ilus ja ühtlane välja.”
Külli Reinsalu leiab, et tervislikud käitumisnormid tasub kujundada võimalikult varakult, siis ei kujune järgmiste põlvkondade iluideaaliks pruuniks põlenud keha. “Lapsed on altid tervisetarkusi vastu võtma, nad kasutavad hea meelega päikesekaitsekreemi ja kui vaja, tuletavad seda ka vanematele meelde,” saab kooliõde oma kogemusest kinnitada. UV-kiirguse mõjudega seotud infomaterjalid ning Külli Reinsalu koostatud päikeseratas jõuab peatselt Tallinna Koolitervishoiu kodulehele, lisaks saavad kõik kooliõed päikeseratta ka füüsilisel kujul omale õppevahendiks soetada.
