VEREANALÜÜS PALJASTAB! Vereanalüüs paljastab kõik inimest kimbutanud viirused
Paarkümmend eurot maksva analüüsi abil on võimalik tuvastada pea kõik viirused, millesse inimene elu jooksul nakatunud. Pooletuhande maailma eri paigus elava inimese vere uurimine näitab, et keskmine inimene puutub oma elu jooksul kokku kümne erinevat tüüpi viirusega, kirjutab Terviseleht.
Inimesel on lisaks kaasasündinud immuunsusele ka omandatud immuunsus. Immuunsüsteem hakkab pärast nakatumist tootma antikehasid, mis on mõeldud just parasjagu inimest ründava viiruse tõrjumiseks. Antikehade tootmist jätkatakse isegi pärast viirusest võitu saamist, et vabaneda nakkusest järgmisel korral kiiremini.
Tehniliselt on võimalik seeläbi võimalik inimeste vere ja erinevatele viirustele omaste valkude abil kindlaks teha, milliste viirustega on inimene oma elu jooksul kokku puutunud.
Üldist kontseptsiooni aluseks võtvaid vereteste on loodud varemgi. Ajakirjas Science esitletav VirScan’ina tuntud test suudab aga tuvastada kõik inimesi nakatavate viiruste perekonnad ühe analüüsiga, vajades seejuures vaid umbes ühe veretilga jagu verd. Autorite hinnangul hakkaks test selle tavakasutusse võtmise korral maksma umbes 20 eurot.
Stephen Elledge võttis kolleegidega aluseks rahvusvahelise viiruste andmebaasi, kuhu on koondatud 206 inimest nakatava viiruse pärilikkusaine lõigud ning kokku umbes 1000 erinevat viirustüve.
Andmekogus leiduva teabe põhjal oli võimalik sünteesida DNA juppe, mis vastutavad viirusosakeste välispinna moodustavate valkude sünteesimise eest. Vastavad pärilikkusaine lõigud lisati baktereid nakatavate bakteriofaagide genoomi. Bakterite viirused hakkasid seepeale lisama samu proteiine ka enda välispinnale.
Bakteriofaagidest koosnevasse kokteili vere tilgutamisel kinnitusid veres leiduvad antikehad viiruste valkude külge, millega kokku puutumist nad mäletasid. Antikehadega märgistatud bakteriofaagide pärilikkusaine järjestamisel saigi seeläbi kindlaks teha viirused, millesse oli inimene varem nakatunud.
Prooviks uuris Elledge 569 USA-s, Lõuna-Aafrikas, Tais ja Peruus elava inimese verd. Ootuspäraselt leidus spetsialiseerunud antikehasid täiskasvanute veres rohkem. Keskmine inimene oli oma senise elu jooksul nakatunud kümmet erinevat tüüpi viirusesse.
Autorid nendivad, et test pole ideaalne. Kuigi see tuvastas edukalt näiteks HI-viiruse ja C-hepatiidi nakkuse korral nähtavaid antikehi, täheldas see tuulerõugetega kokku puutumisele viitavaid antikehi oluliselt harvem, kui oleks võinud oodata. Kuna nende vastu vaktsineerimine või haigestumine leiab aset suhteliselt varajases nooruses, jõuab nende eest kaitsvate antikehade hulk langeda elu teiseks pooleks tasemele, mida test tuvastada ei suuda. Samuti kahtlustavad nad, et testis kasutatud tuulerõugetele kui ka näiteks gripile omased peptiidide ketid olid liiga lühikesed, et antikehad oleks saanud end nende külge vaevata haakida.
Terviselehe saab tellida SIIN!
Allikas: Terviseleht, ERR Novaator
