100 000 geeniproovi koos, 2019. aastal saab geenivaramuga liituda veel vähemalt 50 000 inimest
2018. aasta jooksul on geenivaramuga liitunud 100 000 uut geenidoonorit. 2019. aastaks eraldab riik täiendavalt 2,3 miljonit eurot, et võimaldada geenivaramuga liituda veel vähemalt 50 000 inimesel. Projekti järgmises etapis aastatel 2019-2022 on kavas integreerida geeniandmed igapäevameditsiini osaks, et anda inimestele tagasisidet personaalsetest geneetilistest riskidest.
Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu tänavad nii geeniprojektiga liitunud inimesi, kes on andnud oma geeniproovi, kui ka kõiki koostööpartnereid, kes on teinud proovide loovutamise inimestele võimalikult lihtsaks.
„Kutsusime Eesti juubeliaastal inimesi tegema Eestile kingitust ja loovutama oma geeniproovi. Eesti inimesed näitasid, et on ühise eesmärgi nimel valmis koos tegutsema. Tänahommikuse seisuga on geenivaramusse laekunud 100 895 geeniproovi. 100 000 Eesti inimest loovutas geeniproovi, et anda oma panus teaduse ja meditsiini arengusse. Sellel on suur tähendus Eestile, aga tähendus ka rahvusvaheliselt,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
Ministri sõnul on geeniproovide kogumine osa suuremast sammust ennetava meditsiini suunas. „Meie rahvastik vananeb ja sellega kasvab koormus tervishoiusüsteemile. Seepärast peame panustama ennetavasse meditsiini, leidma ja arendama uusi viise, kuidas tervist hoida ja haigusi ennetada,“ ütles minister Riina Sikkut. „Tuleval aastal saame proovide kogumisega jätkata, aga töötame edasi ka selle nimel, et geeniandmed saaksid osaks tervise infosüsteemist ja seeläbi meie igapäevameditsiinist. Näeme, et tulevikus võiks inimeste enda soovi korral olla kõigi Eesti inimeste geeniandmed geenivaramus, selle kaudu ka tervise infosüsteemis ja inimestele endale kättesaadavad.“
Geenivaramu juhataja prof Andres Metspalu sõnul teeb talle inimeste suur toetus personaalmeditsiinile rõõmu. “Rõhutan, et valdavalt liitusid 30-55 aastased, mis on eriti hea, sest tegemist on ju personaalse ennetusega ja see vanusegrupp võidab sellest kõige rohkem – veel on võimalus muuta oma elustiili või tarvitada mingit sobivat ravimit, et haigusriske vähendada ja haigust edasi lükata. Kuna inimestele on see tasuta, saavad nendest ennetavatest meetmetest võrdselt kasu kõik Eesti elanikud,” ütles Metspalu.
Geenivaramu personaalmeditsiini suuna juhtivteadur Lili Milani tänas kõiki varasemaid ja uusi geenidoonoreid, tänu kellele on võimalik haiguste geneetikat nüüd veel sügavamalt uurida ja teha uusi avastusi. ”52 000 eestimaalast, kes loovutasid oma vereproovi perioodil 2002-2017 on aidanud tõsta Eesti maailmakaardile geeniuuringute vallas. Lisandunud 100 000 uut geeniproovi loob võimaluse muuta Eesti personaalmeditsiini eestvedajaks kogu maailmas,” ütles Lili Milani. “Juba sel aastal on käivitatud esimesed pilootprojektid koostöös haiglate ja perearstidega, kus geenidoonoreid kutsutakse osalema geenipõhistes ennetusprogrammides. Loodame, et kõik geenidoonorid, keda kutsutakse, leiavad aega uuringutes osalemiseks. Täiendavad uuringud on väga olulised laboris tehtud avastuste kasutuselevõtuks igapäevameditsiinis,” lisas Milani.
Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimeri sõnul on geeniproovide kogumine ja analüüsimine alus personaalmeditsiini arendamiseks ja eeskätt panus teadusesse. „Samal ajal, kui teadlased töötavad geenianalüüside koostamisega ja geeniinfost aina uute meditsiinis rakendatavate praktiliste kasutegurite leidmisega, tuleb koostöös kokku leppida ja välja arendada IT-süsteemid, mis võimaldaksid näiteks perearstil või töötervishoiuarstil saada patsiendi geenianalüüsist praktilist infot, mis aitaks patsienti kas paremini ravida, anda talle soovitusi haiguste ennetamiseks või pakkuda just talle kõige sobivamaid ravimeid,“ ütles Annika Veimer. „Me teeme midagi täiesti uut ja sellised arendused ei toimu üleöö, palume kannatlikkust. Meie eesmärk on, et tagasisidest oleks inimestele võimalikult palju kasu.“
Eesti riik toetab projekti jätkumist 2019. aastal 2,3 miljoni euroga. Lisaks investeeritakse aastatel 2019-2022 Euroopa Regionaalarengufondist 5 miljonit eurot, et siduda geeniandmed tervise infosüsteemiga, et arstil oleks edaspidi võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka inimese personaalset geeniinfot.
Allikas: Tervise Arengu Instituut
