3 head harjumust, mis hoiavad kevadväsimuse eemal
Värskelt alanud kevad on Suur-Pärnu Benu apteegi proviisor-juhataja Aleksandra Sauskina sõnul märgiline, sest just kevaditi pöörduvad inimesed sagedamini apteeki väsimuse ja madala energiataseme kaebustega.
Kevadväsimus pole haigus
“Tegelikkuses sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei ole ning seda kinnitavaid teadusuuringuid ei leidu,” ütleb Sauskina.
Ometi tunnevad paljud kevade alguses sümptomeid, mida on hakatud kevadväsimuseks kutsuma. Madal energiatase, unehäired, keskendumisraskused ning muutused söögiisu ja kehakaaluga – need on sümptomid, millega kevadväsimust sageli seostatakse. Sümptomite põhjal võib tuua paralleeli hooajalise depressiooniga (SAD – seasonal affective disorder) ja kevadväsimust selle kergemaks vormiks pidada, ent teaduslikku kinnitust sellele ei ole.
Väsimus on sageli põhjustatud vitamiinipuudusest
Kevadise väsimustunde põhjuseks võib olla pika talve järel tekkinud vitamiinide- ja päikesevalgusepuudus. Talvel sisaldab eestlaste toidulaud vähem värsket puu-ja köögivilja kui suvel või sügisel, mil kodumaiseid aiasaadusi on laialt valida. Mitmekülgne toitumine kogu aasta vältel on vitamiinipuuduse ennetamisel esmatähtis.
Apteeker soovitab talvel ja kevadel tarbida kodumaist juurvilja ja paprikat, sest neis säilib C-vitamiin kõige paremini. Kui aga toidulaud on kesisem ja C-vitamiinist on tekkinud puudujääk, võiks vaadata C-vitamiini preparaatide poole ehk võtta neid juurde toidulisanditena.
Teine sagedane kevadine puudujääk tekib organismis päikesevalguse vähesusest. “Meie laiuskraadidel soovitame kompenseerida sügisest kevadeni päikesevalgusepuudusest tingitud D-vitamiini puudujääki toidulisanditega,” sõnab Sauskina.
Võiks kaaluda ka seleeni sisaldava toidulisandi kuuri. Eesti mullad on seleenivaesed ja toiduga enamasti piisavalt seleeni ei saa. Seleen võitleb organismis oksüdatiivse stressi vastu, toetab immuunsust, kaitseb rakke ja pidurdab nende vananemist. Muu hulgas aitab piisav seleenisisaldus organismil viirushaigustest kergemini jagu saada.
Lisaks vitamiinide puudujäägi kompenseerimisele aitavad kevadväsimusest hoiduda mõõdukas ja regulaarne füüsiline koormus, stressist hoidumine ja korralik puhkamine ehk kõik see, mis moodustab tervisliku eluviisi.
Piiranguteaegse stressi asemel panusta endasse
Koroonaviirusest tingitud piirangud on inimeste eluolu palju paiksemaks muutnud ja ainuüksi vähesem liikuvus võib organismi energiataset langetada. Proviisor soovitab pöörata rohkem tähelepanu füüsilisele ja vaimsele tervisele. Praegu on hea võimalus leida uusi ja tervislikumad viise, kuidas stressiga toimet tulla. Veeta rohkem aega perekonnaga, tegeleda enesearenguga. Püüda mitte kiirustada, vaid tervislikku tasakaalu leida ja hoida.
Stressi tervislikuks leevendamiseks on heaks vahendiks loovtegevused, olgu selleks duši all laulmine, maalimine, kudumine või kodu sisustamine – meeldiv loovtegevus on terapeutiline viis stressi vähendada. Lisaks on meelistegevustega aja veetmisel ka teatav diagnostiline väärtus. “Kui varem meeldinud tegevused enam heameelt ei paku ja miski rõõmu ei valmista, siis see on kindel märguanne, et tuleks arsti või psühholoogi abi otsida,” rõhutas Sauskina.
3 head harjumust, mis hoiavad kevadväsimuse eemal
- Toitu tervislikult! Jälgi, et menüüs oleks rohkelt puu- ja köögivilju ning ära unusta juua vett (6-8 klaasi päevas).
- Liigu piisavalt! Liigu iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus ja kogu päeva lõpuks 10 000 sammu.
- Hoidu stressist! Lõõgastu ning naudi ja pea tähtsaks oma vaba aega.
