TERVISEKESKUSE RAJAMINE I Sotsiaalkomisjon sai ülevaate tervisekeskuste rajamisest
Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel istungil ülevaate tervisekeskuste loomisest ja kaasajastamisest Eestis ning tõdes, et lähiaastail kattub Eesti keskustega, mis aitavad kaasa tervishoiuteenuse kvaliteedi märkimisväärsele tõusule.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder rääkis, et alates tervisekeskuse kaasajastamise projekti algusest 2016. aastal on tänaseks kasutusluba antud juba 31 tervisekeskusele ning veel 21 keskuse juures on tööd veel pooleli. „2018. aastal jätkus Euroopa Regionaalarengu Fondi toel tervisekeskuste kajastamine ja töösse võeti veel kuus projekti.“
Mölder lisas, et fondi rahast on praeguseks üle 5,4 miljonit eurot ja vaja oleks teha otsus selle kasutamise osas. „Tuleks mõelda, kas teha täiendav ehk kolmas voor või antakse lisarahastust juba töös olevatele projektidele, kuna näiteks ehitushinnad on tööde algusest alates kasvanud,“ selgitas ta.
Mölder tõi esile ka ühe tervisekeskusi kummitava kitsaskoha, mille tõttu seisavad valminud keskused osaliselt tühjana. „Nimelt peaks riik peaks soodustama perearstide tööleasumist tervisekeskuses. Praegu ei soovi nad seda eri põhjustel eriti teha,“ nentis Mölder.
Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Helmen Küti sõnul on hea näide astutavate sammude kohta Viljandisse täiesti ainulaadse maakonnahaigla ja tervisekeskuse rajamine. „Juba 2016. aastal idanema hakanud ja 2018. aastal Viljandi haigla ja Sotsiaalministeeriumi alustatud ning Haigekassa rahastatud pilootprojekt PAIK on loomas unikaalset koostoimimise viisi perearsti, pereõe, eriarsti, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja apteekri, kogukonna ja perekonna koostöös,“ ütles Kütt. Ta lisas, et „Tervikum“, mis on uue Viljandisse rajatava maakonnahaigla ja tervisekeskuse nimi, saab tööle asudes tõenduseks tervishoiu – ja sotsiaalsüsteemi heast koostööst ning kindlasti tagab parimad tulemused nii inimesele kui ka riigile.