Pereõde: ohutut alkoholikogust ei ole olemas
Pereõde Lilli Gross räägib sellest, kuidas arsti juurde jõuavad inimesed erinevate terviseprobleemidega, mille põhjuseks on tegelikult alkohol. Kust need probleemid alguse saavad ja kuidas nendega toime tulla?
Puutun pereõena oma töös kokku väga paljude inimestega, kes ei ole endale teadvustanud, millist mõju sage alkoholitarvitamine nende tervisele avaldab. Minu juurde jõuavad inimesed erinevate terviseprobleemidega, aimamata, et selle põhjuseks võib olla ka alkohol. Need on mehed ja naised kõikvõimalikelt elualadelt, erinevas vanuses ja mitmesuguse sotsiaalse taustaga. Täiesti tavalised inimesed, nagu mina ja sina. Pole vahet, kas oled rikas või vaene – alkoholimure võib ühel või teisel moel puudutada meid kõiki.
Neid, kes ise alkoholiprobleemiga spetsialisti poole pöörduvad, on pigem vähe. Sagedasem on olukord, kus meie juurde tullakse mõne muu tervisemurega ning visiidi käigus selgub vajadus ka alkoholitarvitamisega seotud teemad jutuks võtta. Pereõe või -arsti roll on märgata ja küsida õigeid küsimusi ning aidata inimesel probleemi teadvustada.
Kui inimene ise alkoholist rääkima tuleb, siis selleks hetkeks on probleem tihtipeale nii suureks kasvanud, et ta omal jõul seda enam kontrolli alla ei saa. Sinna punkti ei jõuta aga kunagi üleöö. See on arenenud ajapikku ja õigel ajal jaole saades oleks saanud selle süvenemist ära hoida.
Arstikülastus kui reaalsuskontroll
Üks tavapärasemaid situatsioone on see, kui juhilubade jaoks on tervisetõendit vaja. Eelnevalt täidetud tervisedeklaratsiooni läbi vaadates räägime patsiendiga üle ka selle, kui palju alkoholi ta tarvitab. Kui need kogused on suured, jääb see deklaratsioonis kohe silma. Pahatihti võib sel juhul märgata, et ka muud näitajad on paigast ära. Inimene kurdab näiteks, et ei saa korralikult magada või on pidevalt väsinud. Alkoholitarvitamine süvendab ka vaimse tervise probleeme, nagu stress, ärevus või depressioon. Need seosed paistavad siin üsna selgelt välja.
Vahel ilmneb alkoholiprobleem ka muid tervisehädasid uurides. Sageli panen kõige selle juures tähele, et inimene ei ole varem endale lihtsalt teadvustanud, kui palju ta tegelikult alkoholi tarbib. Kui selle peale mõelnud ei ole, siis ei pruugi ise aru saadagi, et tuleks piiri pidada. Nii mõnigi patsient taipab tavapärase tervisekontrolli käigus, et joob tõepoolest rohkem kui peaks. Arstikülastus on seega hea võimalus reaalsuskontrolliks, mille käigus saad ka oma senised elustiilivalikud uuesti läbi kaaluda.
Kõik algab märkamisest
Alkoholi liigtarvitajatele suunatud nõustamine on minu hinnangul Eestis inimestele hästi kättesaadav, pigem on küsimus informeerituses abi võimaluste osas. Selle nimel on valdkonnas pikka aega tänuväärset tööd tehtud. Kõik algab aga iga inimese puhul ikkagi märkamisest ja teadvustamisest. Selleks ei pea alati olema pereõde või -arst, kes probleemile tähelepanu juhib – märgata saab ka iseenda muutunud alkoholitarvitamise harjumusi.
Samuti tasub tähelepanelik olla oma lähedaste suhtes. Märgates joomisharjumuste süvenemist, tuleks oma murest lähedasega rääkida ja sellele tähelepanu juhtida. Seejuures tuleb aga jääda julgustavaks ja positiivseks. Eesmärk on inimene mõtlema panna, mitte teda survestada. Otsus oma elu muuta tuleb igaühel endal vastu võtta.
Ükski alkoholikogus ei ole ohutu
Peamine murekoht alkoholiprobleemidega tegelemisel on vähene teadlikkus. Rääkides trendidest, siis noorte seas on teadlikkus viimastel aastatel pigem tõusnud – alkoholiga seotud riskidega ollakse kursis ning riskikäitumist on jäänud vähemaks. Muret tekitab aga näiteks heal järjel olevate keskealiste komme tavapärasest sagedamini õhtusöögi kõrvale alkoholi juua. Kui pea igal õhtul on veiniklaas laual, siis on see organismi jaoks juba kindlasti liiga koormav.
Paraku arvatakse sageli, et alkohol hakkab tervist mõjutama alles väga suurtes kogustes. Tahan siinkohal rõhutada: ohutut alkoholikogust ei ole olemas. Kogu alkohol, mis me endale sisse rüüpame – olgu see pokaal veini õhtusöögi kõrvale või paar õlut jalgpalli vaadates – see kõik avaldab meie organismile mõju. Alkohol on oma olemuselt mürk ja täpselt sellena ta ka organismile mõjub.
Alkoholi saab seostada rohkem kui 60 erineva haigusega. Siinhulgas on juba eelpool mainitud vaimse tervise probleemid, kroonilised haigused, südame-veresoonkonna haigused, aga ka vähkkasvajad. Samuti põhjustab alkohol õnnetusi ja traumasid. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb alkoholi tõttu ühe aasta jooksul 4,5 miljonit inimest. Kahjuks sageli hakkame oma tervise peale mõtlema aga alles siis, kui meie lähikondsetega midagi juhtub.
Teadvustamine on esimene samm
Mõistes, et joome rohkem, kui tervis välja kannatab, hakkame sageli ise lahendusi otsima ja spetsialisti abi otseselt ei pruugigi vaja olla. Oluline on selle arusaamiseni aga jõuda. Selleks on hea oma harjumusi analüüsida, et tarbitavatest alkoholikogustest paremini aimu saada. Abivahendina võib selleks kasutada AUDIT-testi, mis on kättesaadav Alkoinfo.ee lehel.
Kui selgub, et alkohol on sinu elus liiga sage külaline, siis on kõige tähtsam esmalt endale teadvustada, et midagi on vaja muuta. Kui see on tehtud, siis järgmised sammud tervislikuma elu suunas tulevad juba kergemini. Probleemi teadvustamisel saavad lisaks tervishoiutöötajale tuge pakkuda ka pereliikmed ja lähedased.
Oluline on oma käitumismustreid mõista
Meeles tuleb pidada, et ennast ei tasu ülemäära teistega võrrelda. Kogus, mis ühe inimese jaoks on madala riski piiriga, võib teise inimese jaoks olla juba ohtlik. See on individuaalne ja sõltub paljudest teguritest. Just seetõttu on oluline, et iga inimene ise enda käitumismustreid ja alkoholiga seotud harjumusi hinnata oskaks. Selles saab abiks olla näiteks perearst või -õde.
Lisaks spetsialisti poole pöördumisele on heaks töövahendiks alkoholitarbimisega seotud harjumuste analüüsimisel ka uus internetipõhine programm „Selge“, mis on kõigile tasuta kättesaadav veebiaadressil Selge.alkoinfo.ee. Patsientidel on see programm aidanud joomise põhjuseid paremini mõista ja oma käitumismustreid soovitud suunas ümber kujundada.
Arstikabinetis veedetud aeg jääb paratamatult napiks, eriti kui tähelepanu vajavad ka muud tervisemured. Kõigest ei jõua alati ühekorraga nii põhjalikult ja ammendavalt rääkida, kui tahaks. Samuti ei pruugi patsiendile kohe esimese hooga nii palju infot meelde jääda. Suunan sel juhul alati patsienti iseseisvalt ka „Selget“ kasutama. Programm aitab ühelt poolt minu sõnu kinnitada ja jagatud soovitusi patsiendile meelde tuletada, teiselt poolt pakub see aga patsiendile väga suurt lisatuge oma joomisharjumuste analüüsimisel ja käitumismustrite muutmisel.
Ka on programm patsiendi jaoks olemas pikema aja vältel – kaheksa nädala jooksul teemaga erinevate lähenemisnurkade kaudu tegeldes kinnistuvad teadmised paremini ja kujunevad välja uued harjumused.
Haara kontroll oma harjumuste üle!
Kui oled otsustanud oma joomisharjumusi muuta, tuleb sul silmitsi seista erinevate väljakutsetega. Näiteks on alkoholijoomist raske piirata, kui ülejäänud elukorraldus jääb muutumatuks. Peab olema väga tugev enesekontroll, et mitte libastuda ja vanadesse harjumustesse kinni jääda.
„Selge“ aitab sul muuta ka ülejäänud elurütmi ning on sellega väga suureks toeks tehtud otsusele kindlaksjäämisel. Personaalselt suunitletud programmi toel on patsientidel kergem distsipliini hoida ja välisele sotsiaalsele survele vastu panna.
Millest alustada?
Soovitan mõelda oma joomisharjumuste ja tarvitatavate koguste peale. Samuti tasub läbi mõelda, millistes situatsioonides sa alkoholi tarbid ning kuidas oma elu selliselt ümber korraldada, et neid situatsioone oleks vähem. Näiteks kui jood sageli seltskondlikel koosviibimistel, siis võiks mõelda, mille muu meeldivaga alkoholi neil üritustel asendada saab.
Alkoholiga seotud harjumusi muutes tasub läheneda positiivselt – mõtle, milliseid muutusi sa enda juures näha tahad. Kui tunned, et soovid oma eluviisi muuta ja joomisharjumuste üle suuremat kontrolli saada, siis on internetipõhine programm väga hea koht, kust alustada.
Eneseabiprogrammi „Selge“ rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist „Kainem ja tervem Eesti“.
